Korduvad küsimused
Magistriõppesse sisseastumiseks tuleb sooritada inglise keele test, inglise keele vestlus ning komisjonivestlus. Inglise keele kirjaliku testi ja suulise vestluse keskmine tulemus peab olema vähemalt 5 palli 10st. Samuti tuleb positiivselt läbida komisjonivestlus. MBA programmi sisseastujatel peab lisaks olema vähemalt kaheaastane töökogemus. Kui kõik need tingimused on täidetud, siis oled EBSi magistriõppesse vastu võetud.
Magistriõppes on EBSil välja pandud kaks täisstipendiumit üheks õppeaastaks. Kui õppetulemused on selle aja jooksul jätkuvalt väga head, kannab EBS õppimiskulud ülikooli lõpetamiseni. Stipendiumile võivad kandideerida nii MA kui MBA , MABCL õppekavale õppima tulnud tudengid. Samuti on EBSi magistriõppes riigieelarvelised (RE) kohad (2011/2012. õppeaastal kolm RE kohta), kuhu saavad kandideerida küll ainult MA õppekavale õppima asunud tudengid.
Spetsialiseerumise või lisaspetsialiseerumise suund tuleb valida pakutud variantide hulgast. Aineid eri spetsialiseerumisblokkidest kombineerida ei ole võimalik, kuna EBS seisab hea selle eest, et tema vilistlased oleksid edukad ja pädevad konkreetses valdkonnas. Sellel eesmärgil on ka kokku pandud õppekavad ning spetsialiseerumised. Spetsialiseerumisblokkide väljatöötamisel on abiks olnud valdkonna juhtivad spetsialistid ning kõikide ainete vajalikkus on hoolikalt läbi kaalutud. Seetõttu ei ole võimalik eri spetsialiseerumisblokkide aineid kombineerida, sest EBS tahab kindel olla, et tema vilistlased on oma valdkonnas parimad!
Kuigi valitsuse määrus võrdsustas nelja-aastase bakalaureusekraadi magistriõppe kvalifikatsiooniga, on tööjõuturul eristumiseks tarvis magistrikraadi. Seoses 3+2 haridusmudeliga muutub mõne aasta möödudes viieaastane õpe ja magistrikraad Eestis valdavaks ning nelja-aastase bakalaureusekraadiga tööotsijad kaotavad oluliselt konkurentsivõimes.
EBS ei ütle Sulle ette, kui suure tempo või koormusega pead õppima. See on Sinu enda vaba valik. Kui töö, pere ning vaba aja arvelt ei ole võimalik nominaalse ajaga kooli lõpetada, siis ei tähenda see Sinu jaoks midagi halba. Juhul kui läbid kõik ained, kuid ei ole kohe valmis magistritööd kirjutama, siis on see täiesti aktsepteeritav. Sellisel juhul eksmatrikuleerime Sind ajutiselt kooli nimekirjast, kuna Sa ei tegele enam aktiivselt õppetööga. Kohe kui oled valmis oma magistritööd kirjutama ja kaitsma, saame avalduse alusel Sind uuesti kooli ennistada ning saad kooli lõpetada. Eksmatrikuleerimine endaga mingeid sanktsioone kaasa ei too.
Õppepuhkust saavad võtta kõik osakoormusega õppivad tudengid. Õppepuhkuse võtmine on reguleeritud täiskasvanute koolituse seadusega (vt Riigi Teatajast), mille alusel
antakse õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Seaduse kohaselt säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks, ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.
Akadeemilisel puhkusel omal soovil võib üliõpilane viibida kuni kaks semestrit, tervislikel põhjustel sellele lisaks kuni kaks aastat, EV kaitsejõududes teenimise korral lisaks veel üks aasta. Akadeemilisele puhkusele saad jääda Sulle sobival ajahetkel, üldjuhul siiski enne semestri algust. Akadeemilisele puhkusele saab jääda ainult juhul, kui Sul ei ole eelnevalt õppemaksuvõlgnevust.
Riiklikku õppelaenu saavad taotleda ainult täiskoormusega õppivad tudengid. Täiskoormusega üliõpilane oled siis, kui täidad iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75%. 2008/2009. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 30 000 krooni.
Ühes aines saab eksamit teha kaks korda. Esimest korda põhieksamil ning teist korda järeleksamil. Järeleksam ongi mõeldud selleks, et parandada oma negatiivset (või ka positiivset) hinnet. Juhul kui ka järeleksamil ei õnnestu ainet positiivselt läbida, tuleb aine deklareerida järgmisel õppeaastal uuesti (samuti tuleb aine eest uuesti tasuda).
Kui oled aine jätnud sooritamata, siis tuleb aine uuesti deklareerida, selle eest uuesti tasuda, samuti läbida kõik vajalikud kodutööd, kontrolltööd jne ning ka sooritada eksam.
Juhul kui oled mõne aine varem läbinud, siis otsustab õppekonsultant, kas ainet on võimalik üle kanda või saab selle asendada mõne teise samaväärse ainega. Kui tulemus on vanem kui kümme aastat (vt KKK küsimust õppeainete kehtivuse kohta), tuleb sooritada uuenduseksam või läbida kogu kursus uuesti.
