Uudised

EBS-i üliõpilased saavad praktilise õpikogemuse läbi reaalsete projektide, tiheda koostöö ettevõtjatega ning õppekavasse integreeritud ettevõtlus- ja arendusprojektide kaudu. Õppetöö on üles ehitatud nii, et tudengid ei omanda üksnes teadmisi, vaid arendavad ka praktilisi oskusi ideede valideerimisel, ärimudelite loomisel ja lahenduste turule viimisel. Spetsiaalsed arenguprogrammid toetavad neid ettevõtluse põhietappide läbimisel, pakkudes struktuuri ja juhendamist alates esmastest ideedest kuni toimivate lahendusteni.

EBSi tudengitega läbiviidud digitaalsele tootearendusele ning prototüüpimisele keskendunud intensiivkursus näitas, kui kiiresti on võimalik jõuda ideest toimiva digilahenduseni, kasutades tehisintellekti ja nutikat promptimist. Vaid kolme koolituspäeva jooksul liikusid osalejad kasutajaprobleemi mõistmisest kuni töötavate prototüüpideni.

Koolitust viisid läbi Marko Rillo ja Kai Olbrei, keskendudes eelkõige tootemõtlemisele – kuidas siduda kasutaja vajadus, äri loogika ja tehnoloogilised võimalused ühtseks tervikuks. Tudengid kasutasid AI-tööriistu disaini loomiseks, loogika kirjeldamiseks ning toimivate tarkvaraprototüüpide ehitamiseks ka ilma sügava tehnilise taustata.

Tulemuseks olid reaalselt töötavad lahendused – alates värbamisplatvormidest kuni igapäevaelu lihtsustavate rakendusteni. Kursus kinnitas, et tänases tehnoloogiamaailmas on kriitiline oskus oma ideid selgelt sõnastada, testida ja arendada – ka siis, kui programmeerimine ei ole sinu põhioskuste hulgas.

Digitoodete juhtimise 1-aastane magister

Tehisintellekt (AI) muudab kiiresti äriharidust ja juhtimist. Küsimus ei ole enam selles, kas AI mõjutab kõrgharidust, vaid kuidas seda kasutada nii, et see toetaks innovatsiooni, vastutust ja jätkusuutlikkust.

EBSi rektor Meelis Kitsing rõhutab rahvusvahelises Times Higher Educationi intervjuus, et ärikoolide ülesanne on aidata tulevastel juhtidel mõista AI ja jätkusuutlikkuse omavahelisi seoseid ning teha teadlikke otsuseid kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. AI võib olla nii tõhususe mootor kui ka strateegiline tööriist ühiskondliku mõju loomiseks – kui seda õigesti rakendada. AI mõju realiseerub alles siis, kui see on integreeritud kogu õppeprotsessi ja organisatsiooni strateegiasse, mitte käsitletud eraldiseisva tehnoloogiana.

EBS keskendub sellele, et ühendada ärijuhtimine, tehnoloogia ja vastutustundlik mõtlemine, et valmistada ette juhte, kes suudavad AI-d rakendada ettevõtete ja ühiskonna kasuks.

Avame 2026/2027. õppeaastal uue toote ja tehnoloogia juhtimise õppekava. Seni on olnud võimalik tootejuhtimist õppida peamiselt lühikursustel või välismaal, kuid puudunud on terviklik kõrgharidusõpe, mis ühendab äri, tehnoloogia ja tootearenduse üheks tervikuks. Õppekava on koostatud koostöös programmeerimiskooliga //kood. Õppekava lõpetajad saavad bakalaureusekraadi.

„Oskusliku tootejuhtimise tähtsus ettevõtetes kasvab väga kiiresti, aga haridussüsteem ei ole sellele järele jõudnud. Tootejuht on inimene, kes otsustab, mida üldse ehitada – ühendades lõppkasutaja, äri ja tehnoloogia. Kui tootejuht on nõrk, ehitatakse asju, mis ei vasta turu ootustele. Täna õpitakse tootejuhiks peamiselt töö käigus katse-eksituse meetodil, mis on ettevõtetele kulukas. EBSi õppekava on loodud selle vea parandamiseks,“ kommenteeris õppekava juht Kalle Volkov, Iute Groupi arenduste juht. 

Fookus: ideest toimiva ja skaleeritava tooteni

Õppekava keskmes on praktiline õpe, kus tudengid õpivad looma ja juhtima digitaalseid tooteid alates kliendi vajaduste mõistmisest kuni turule viimise ja arendamiseni. „Programmi läbinu suudab juhtida tehnoloogiamahukat toodet läbi terve selle elukaare, kuid oskab olla ka targa tellija rollis,“ lisas Volkov.

Õppe käigus arendatakse oskusi, mida ettevõtted täna kõige enam vajavad:

• kliendi vajaduste mõistmine
• koostöö arendajate ja disaineritega
• andmepõhine otsustamine
• toodete ja teenuste elutsükli juhtimine
  

Õppekava sisaldab mahukat praktikat (30 EAP), mis annab tudengitele erialase töökogemuse ja võimaluse luua sidemeid tööandjatega juba õpingute ajal. 

Tehnoloogia areng ületab oskuste kasvu – ettevõtted vajavad uusi juhte

IKT ja tehnoloogiamahukate valdkondade tööjõuvajadus kasvab ning üha olulisemaks muutuvad juhtimis- ja digipädevused. Tootejuhid on tõusmas ettevõtetes võtmerolli, kandes vastutust nii toote edu kui ka ärilise tulemuse eest.

OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna seireuuringud kinnitavad, et kasvab nõudlus rollide järele, mis ühendavad protsesside juhtimise ja tehnoloogia rakendamise ning üha kriitilisemaks muutuvad juhtide digipädevused ja tehisintellekti kasutamise oskus. Eesti ettevõtted on tehisintellekti kasutuselevõtul olnud Euroopa keskmisest kiiremad, kuid konkurentsieelise hoidmine eeldab juhtidelt veelgi paremaid oskusi.

Just sellele vajadusele vastab EBSi uus õppekava, mis ühendab ärijuhtimise ja tehnoloogiapädevused ning valmistab ette juhte, kes loovad konkurentsivõimelisi tooteid ja kasvatavad ettevõtete väärtust.

Eesti tarbijate huvi roheteemade vastu väheneb aasta-aastalt – sellise tulemuseni jõudis eelmisel kuul Emori poolt avaldatud uuring. Üha enam inimesi peab ettevõtete keskkonnahoiakut pigem ebaoluliseks ning rohepöörde aeglustamise toetajaid on nüüd rohkem kui neid, kes sooviksid sama tempoga jätkata või seda kiirendada.

Samas kinnitavad teadusandmed vastupidist trendi – kliimakriis süveneb jätkuvalt. Need kaks asja on korraga tõesed. Tarbijate väsimus on päris, aga päris on ka kliimakriis. 

Neid vastuolulisi reaalsusi mõistab hästi Aleksandra Kekkonen, EBS-i ringmajanduse kaasprofessor ja rohelise, ringmajanduse ning ressursside teadmussiirde tiimi juht. Ta on aastaid jälginud, kuidas lõhe avaliku meelsuse ja teadusliku tegelikkuse vahel aina suureneb. Nagu ta ise ütleb: inimesed ei taha neist teemadest rääkida, sest see tekitab raskeid tundeid. Kuid isegi siis, kui me ei taha enam kuulda ja tunneme väsimust, ei kao probleem kuhugi – olukord halveneb ning seda tuleb jätkuvalt teadvustada. 

Uuringud näitavad, et kuigi ettevõtted tunnevad mõisteid nagu ringmajandus ja ESG, jääb nende praktiline rakendamine sageli nõrgaks. Just selle lünga täitmiseks on EBS loonud mikrokraadid ja magistritaseme spetsialiseerumise, mis aitavad viia kestlikkuse põhimõtted päriselt äripraktikasse. 

EBS-i teadustiim töötab ka mitmes rahvusvahelises projektis, mis keskenduvad väga konkreetsetele probleemidele. Näiteks RegioFoodS uurib, kuidas muuta Põhja- ja Baltimaade toidusüsteemid vastupidavamaks ja iseseisvamaks, kaardistades tarneahelate kitsaskohti ja sõltuvusi. CO-FOREST projekt aga aitab metsandussektoril kohaneda uute nõuete, tehnoloogiate ja kestlikkuse ootustega, luues praktilisi koolituslahendusi erinevatele sihtrühmadele. 

Nende projektide keskmes ei ole pelgalt teooria, vaid rakendatavad lahendused – tööriistad, ärimudelid ja koostöövormid, mida ettevõtted ja organisatsioonid saavad kohe kasutada. 

Oluline on ka mõista, et ringmajandus ei tähenda ainult jäätmete vähendamist. See tähendab toodete ja protsesside kujundamist nii, et nende elutsükli lõpp on läbi mõeldud juba algusest peale. Just selline lähenemine loob kestlikkuse, mis ka päriselt toimib. 

Miks just ärikool? 

Võib tekkida küsimus, miks tegeleb ärikool üldse toidusüsteemide, metsanduse ja sarnaste teemadega, mis ei kuulu klassikalise MBA õppekava alla. Vastus on aga lihtsam ja samas olulisem, kui esmapilgul paistab. Ärikool suudab teha seda, mida puhtalt teadusasutused sageli ei tee – tõlkida teadustulemused ärimudeliteks, tegevusraamistikeks ja praktilisteks strateegiateks, mida ettevõtted päriselt kasutada saavad. Kui uuring näitab, et mõne piirkonna toidutarneahel on haavatav, on sellest kasu ainult siis, kui ettevõtted saavad aru, kuidas sellele reageerida. 

Nagu Aleksandra Kekkonen rõhutab: kuigi need teemad võivad tunduda traditsioonilisest ärimaailmast kaugemad, on tegelik seos väga tugev. Just interdistsiplinaarne lähenemine võimaldab viia teaduslikud teadmised ellu ja toetada projektide päris mõju.