ebs-logo

Satelliit #50 Saame tuttavaks EBSi rektori Meelis Kitsinguga - Eesti hariduse ja ettevõtluse tulevik

26. oktoober 2025

Satelliit 50.osa, Meelis Kitsing

Selles EBS podcast Satelliit episoodis vestleme EBSi rektori, professor Meelis Kitsinguga tema teekonnast ja visioonist ning sellest, millist rolli mängib EBS tuleviku hariduses ja ettevõtluses.

Uurime, kuidas sünnivad mõjusad organisatsioonid, miks koostöö on edu võti ja milline võiks olla järgmine suur samm Eesti haridus- ja ettevõtlusmaastikul. Juttu tuleb ka innovatsioonist, rahvusvahelisest koostööst ja sellest, kuidas EBS kasvatab järgmise põlvkonna juhte.

Külas on Meelis Kitsing -  Rektor, juhatuse esimees, professor (Estonian Business School)

Vestlust juhib: Ester Eomois - EBSi juhtimisvaldkonna õppejõud, koolitaja-arengutreener, (Estonian Business School)

 

Teised uudised

Maria Kütt, Maiko Kalvet, Anneli Veispak ja Kaarel Suuk 27.11 EBSis

Mõttemuskel vs mugavustsoon: miks on õppimine uus tervisesport ja kuidas seda koos teha

Hiljutine Estonian Business Schooli hommikukohv teemal „Mõttemuskel vs mugavustsoon” tõi kokku rekordarvu huvilisi, kelle seas oli rõõmustavalt palju just EMBAkaid ehk EBSi Executive MBA vilistlasi - juhid, kes oma igapäevatööga panustavad oluliselt Eesti majanduse ja ettevõtluskliima arengusse. See teeb EBSile suurt rõõmu, sest EMBAkad on need, kes aitavad luua tugevat kogukonda, panustades ettevõtlusesse läbi oma tegevuse, aga ka inspireerides ja kaasates tänaseid tudengeid oma kogemuste jagamise kaudu.

Õppimine kui ellujäämismehhanism ja tervislik pingutus

Kohtumise avasid õppimise ja enesearengu tagamaid haridusteadlane Anneli Veispak ja teda intervjueerinud EBSi coaching’u valdkonna juht Merle Viirmaa. Anneli rõhutas teadlasena, et õppimine ei ole pelgalt hobi või luksus, vaid inimese evolutsiooniline ellujäämismehhanism. Inimene on füüsiliselt paljudest teistest liikidest hapram ning nii on meie peamine tugevus just aju ja võime kiiresti muutuva keskkonnaga kohaneda.

Anneli tõi välja olulise seose õppimise ja kognitiivse tervise vahel: "Mõttemuskli" treenimine on sama kriitilise tähtsusega kui füüsiline aktiivsus, aidates meil püsida teravana ja osaleda ühiskonnas täisväärtuslikult ka kõrges eas. Samas ei tasu peljata, et õppimine tundub sageli raske. Uuringud kinnitavad, et vaimne pingutus käibki käsikäes teatud ebamugavustundega – kui "pea ei valuta" ehk pingutust ei teki, siis me tegelikult ei õpi uut, vaid opereerime juba olemasolevate teadmistega.

Erilist tähelepanu pöörati tehisintellekti rollile. Kuigi AI on suurepärane abimees rutiinsete ülesannete "maha laadimiseks" (cognitive offloading), hoiatas Veispak, et me ei tohi delegeerida masinale mõtlemise tuuma – analüüsi, sünteesi ja otsustamist. Kui me loobume ise pusimast ja laseme vastused ette kirjutada, siis meie aju areng lihtsalt peatub.

Paneel: Sotsiaalne õppimine ja erinevad stiilid

Paneelvestlusega liitusid lisaks Annelile ka avaliku sektori tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Maria Kütt ja ettevõtja ning mentor Maiko Kalvet. Arutelus koorus välja, et kuigi iseseisev õppimine on väärtuslik, on sotsiaalne aspekt sageli peamine motivaator. Maiko Kalvet tõdes, et just teised inimesed ja kogukond on need, mis kutsuvad uusi teadmisi omandama – koos on õppimine tõhusam ja nauditavam.

Maria Kütt avas huvitava vaatenurga juhtide õppimisharjumuste muutumisest. Kui nooremad juhid eelistavad sageli “õpiampsusid” (nt podcast'id autoga sõites või lühikesed veebikoolitused), siis kogenumad juhid väärtustavad üha enam süvitsi minekut – aega, kus saab argimürast eemalduda, teemasse süveneda ja kolleegidega kogemusi vahetada. Paneelis kõlas ka mõte, et passiivne kuulamine (nt podcast'i taustaks mängimine) ei ole veel õppimine. Õppimine algab hetkest, kui me infot teadlikult töötleme, sünteesime ja oma ellu rakendame – olgu selleks kasvõi ühe peamise mõtte kirjapanek päeva lõpus.

Teooriast praktikasse

Selleks, et teooria ei jääks vaid jutuks, aitas Kiur Lootus ühisloome ja coaching’u meetodeid kasutades osalejatel koheselt "mõttemuskli" sooja teha. Läbi praktiliste harjutuste suunas ta osalejaid analüüsima oma praegust seisu: kui oluline on eneseareng ning mis on need reaalsed takistused, mis meid tagasi hoiavad.

Kiuri juhitud sessioon aitas osalejatel leida isikliku enesearengu fookuse ning sõnastada konkreetsed väikesed sammud, mida astuda. See kinnitas päeva peamist sõnumit: areng ei toimu mugavustsoonis istudes, vaid nõuab teadlikku pingutust, refleksiooni ja sageli ka toetavat paarilist või kogukonda, kellega oma lubadusi jagada.

Ootame sind järgmisele hommikukohvile: Kokkulepped vs muutused

Aastavahetus on aeg, mil inimesed annavad lubadusi, kuid kui kaua need kestavad, on iseküsimus. Selleks, et Sinu uue aasta lubadused peaksid paika ja muutused oleksid püsivad, ootame Sind järgmisele EBSi hommikukohvile 11. detsembril kell 9.30–11.30, kus teemaks on "Kokkulepped vs muutused".

Räägime enesejuhtimisest, teadlikkusest ja sellest, millised on meie päris motiivid tegutsemiseks. See on võimalus enne pühi veel kord aeg maha võtta, süüa piparkooke, juua kohvi ja kohtuda huvitavate inimestega, kellega koos saab targemaks.

Kinnita oma koht Fientast

1. detsember 2025