EBSist

1988. aastal asutatud Tallinnas ja Helsingis tegutsev Estonian Business School (EBS) on vanim äriharidust pakkuv ülikool Baltimaades. Enam kui 1100 tudengiga EBSi eesmärk on anda ettevõtlikele inimestele akadeemilisi teadmisi bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel ning edendada praktilisi oskusi teadmiste edukaks rakendamiseks. EBS tegutseb Tallinnas Lauteri tn 3 ja EBSi filiaali õpperuumid Helsingis asuvad Domus Gaudiumi campuses aadressil Mechelininkatu 3C, Helsingi. 

 

Väärtused

Missioon

Me inspireerime ja toetame kogukonna liikmeid saavutama oma täit potentsiaali väärtuse koosloomisel. 

Visioon

EBSi visioon on olla rahvusvahelise tippakrediteeringuga elukestva õppe ja teadmiste jagamise kogukond. EBS kasutab ja arendab õppurite eesmärkide saavutamiseks sobivamaid õppemeetodeid ja -vorme lähtudes oma missioonist. EBS on avalikele ja eraõiguslikele organisatsioonidele partneriks uute toodete, teenuste ja protsesside arendamisel. EBS on kompetentsikeskus töötajate ja meeskondade oskuste ning arengust tuleneva motivatsiooni kasvatamisel. 

 

Oma tegevuses lähtub EBS järgmistest põhimõtetest:

  • eetilisus;
  • sotsiaalne vastutus;
  • jätkusuutlikkus. 

 
EBSi põhiväärtused:

  • Iseseisvus – EBS peab oluliseks mobiilsust, paindlikkust, eksperimenteerimist, partnerite valikut lähtuvalt oma missioonist ja visioonist. Seda on kõige parem saavutada kasumlikult opereeriva iseseisva ülikooli staatuses.  
  • Koostöö – EBS väärtustab koostöös tekkivat uut teadmist ning on oma töötajate, üliõpilaste ja vilistlaste kaudu partneriks ühiskonnale ja ettevõtetele. 
  • Kompetentsus – EBS peab arengu määravaks eeltingimuseks kompetentsust ning tegeleb sellest lähtuvalt ühiskonnale ja organisatsioonidele pikas perspektiivis olulise teadmuse väljaarendamise ja edastamisega.
  • Loovus ja uudishimu – EBS hindab kõrgelt loovust ja uudishimu kui arengumootorit. Õpetlikud ebaõnnestumised on osa arenguprotsessist.
  • Kasumlikkus – Kasum on ettevõttele sama oluline kui vesi taimele. Kasum võimendab hästi tehtud töö tulemust, julgustab järgijaid ning annab ressursi investeeringute ja eksperimentide tegemiseks. EBS ei jaota kasumit, vaid investeerib selle oma arengusse ja reservidesse.  

Estonian Business Schooli kreedo

Me ei tohi kunagi unustada, et meie kätes on inimeste saatused, mida me hariduse kaudu võime mõjutada ühes või teises suunas. 

 

Esimene meie asjade tähtsusejärjekorras on meie üliõpilaste, vilistlaste ja nende tööandjate edu. Me pingutame selle nimel, et ikka suurem osa meie vilistlastest kuuluks parimate juhtide hulka ning mitte keegi meie lõpetanutest ei oleks töötu.

Teine meie asjade tähtsusejärjekorras on meie oma töötajate edu. Me pingutame selle nimel, et neil oleks hingestav elu mõte ja pidev areng, piisav jõukus ja head töötingimused. Õnnetuse korral me toetame neid.

 

Kolmas meie asjade tähtsusejärjekorras on ühiskond. Me pingutame selle nimel, et ühiskond areneks võimalikult kiiresti igas regioonis, kus me tegutseme. Me tutvustame Eestit kui kiirestiarenevat kultuuririiki hariduse ekspordi kaudu. Meie soov ja kohus on pakkuda uusi võimalusi ja/või aidata nõrgemaid.

 

Neljas meie asjade tähtsuse järjekorras on meie ülikooli kui terviku edu. Oleme veendunud, et see juhtub siis, kui meie kolm esimest on saavutatud. Kasumlikkus on meie kõigi olemasoluks vajalik tingimus ja vahend tähtsamate eesmärkide saavutamiseks. Kasum on nagu hapnik, toit ja vesi elusorganismile, sest ilma nendeta pole elu. Siiski pole see elu mõte.

 

Madis Habakuk
EBSi asutaja

EBSi normdokumendid

Strateegiadokumendid

Õppetööga seotud dokumendid

 

Andmehalduspoliitika

Asutamisaasta
8.

Asutati Estonian Business School

1.

Asutati EBS Helsingi filiaal

Akrediteeringud

  AkREDITEERING    
 

Vabariigi Valitsuse määrus

   
 
  • Vabariigi Valitsuse määruse nr 178 („Kõrgharidusstandard“, lisa 3) kohaselt on Estonian Business Schoolil õigus anda akadeemiline kraad ja väljastada diplom üliõpilastele, kes on läbinud vastava õppekava (21.08.2010).
   
 

Bakalaureuseõpe

   
 
  • EBSi ingliskeelne rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme õppekava pälvis 2016. aastal esimesena Eestis ühe ärikoolide kõrgeima tasemetunnustuse ehk EFMD akrediteeringu. EFMD akrediteeringu saavad vaid äri- ja juhtimise õppekavad, millel on suur rahvusvaheline perspektiiv ning kõrge õppetaseme kvaliteet. 
  • Praegune akrediteering kehtib 2025. aastani.
 
  Doktoriõpe    
 
  • 2009. a. sai EBS doktoriõppekavale täisakrediteeringu
  • 2010. a. kevadel sai EBS esmakordselt doktoriõppele riikliku tellimuse
  • 2017. a. läbis EBS edukalt Eesti Teadusagentuuri korralise evalveerimise
   
 

Institutsionaalne akrediteerimine

   
 
  • 2020. aastal läbis EBS institutsionaalse akrediteerimise edukalt ning sai Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) akrediteeringu seitsmeks aastaks
  • Rahvusvaheline komisjon andis positiivse hinnangu kõigis hinnatud kategooriates: strateegiline juhtimine; ressursid; kvaliteedikultuur; akadeemiline eetika; rahvusvahelistumine; õppejõud; õppekava; õppimine ja õpetamine; üliõpilaste hindamine; õppimise tugisüsteemid; teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus; ühiskonna teenimine
  • Akrediteeringu valimis olid kaks õppekava: Rahvusvaheline ärijuhtimine (M.A.) ja Ettevõtlus ja ärijuhtimine (B.A.)
  • EBSi akrediteerimise hindamisnõukogu otsuse, eneseanalüüsi aruande ning hindamiskomisjoni aruande leiab HAKA kodulehelt
  • EBS läbis institutsionaalse akrediteeringu positiivselt esmakordselt 2013. aastal
 
 

Kvaliteedi hindamine

   
 
  • Eestis tohivad kõrgharidust anda ainult need kõrgharidusasutused, mis on läbinud õppekvaliteedi hindamise. Selle hulka kuulub ka õigus väljastada riiklikke diplomeid.
  • 2017. aastal läbisid EBS-i bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavagrupid kvaliteedihindamise, mille tegi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. Aruandeid saab lugeda siit.
  • 2019. aastal läbis EBS-i doktoritaseme õppekavagrupp kvaliteedihindamise, mille tegi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. Aruandeid saab lugeda siit.
   
 

Temaatiline hindamine

   
     
  Üleminekuhindamine 2009-2012    
 
  • 2010. a. juulis läbis EBS positiivse tulemusega bakalaureuse- ja magistriõppekavade üleminekuhindamise
  • 2010. a. juulis sai EBS ainukese eraülikoolina teadus- ja arendustegevusele positiivse evalveeringu 
  • 2011. a. läbis EBS edukalt doktoriõppe üleminekuhindamise 

EBSi lugu

EBS loodi 1988. aastal esimese Eesti eraõppeasutusena. Ülikooli rajajad olid professor Madis Habakuk, professor Marshall Fitzgerald ja hr Ilmar Martens. Ajal, mil suur ja võimas Nõukogude Liit hakkas lagunema, Mihhail Gorbatshov oli alustanud superriigi reformimist, täie hooga oli käimas perestroika ja vabaturumajandusest ei osanud veel keegi unistadagi, suutsid kolm meest ellu viia pea võimatu idee – luua inglise keelsel õppel põhinev ärikool.

Estonian Business School’i loomise eellugu

Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, töötas eelmine EBSi rektor Madis Habakuk küll TPI Tööstuse planeerimise ja juhtimise kateedris, kuid tajus juba muutusi. Ilmne oli, et kui Liit laguneb, tuleb otsuseid hakata tegema kohapeal, need ei tule enam Moskvast, nagu varemalt. Samuti arvas Habakuk, et Eesti vajab spetsialiste, kes tunneks turumajanduse ning väliskaubanduse seadusi ja oskaks inglise keelt. Nii tekkiski kommertskooli loomise idee alge.

 

Mitmed Lääne ärimehed pöörasid sel ajal pilgud ida poole, nende seas ka Marshall Fitzgerald. Tema eesmärgiks oli parandada Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Venemaa vahelisi suhteid ning olla samas oma silmaga tunnistajaks ajaloolistele sündmustele, mis tol ajal Venemaal toimusid. Kuna ta ei osanud kusagilt mujalt alustada, siis kontakteerus Fitzgerald Nõukogude Liidule kõige lähema tuttava – soomlase Hannu Linnainmaaga, kes omakorda tutvustas teda aastal 1987 Madis Habakukega, kes oli tolleaegses Nõukogude Liidus üsna tuntud nimi ja keda tunti ka väljaspool piire.

 

Teine EBSi sünniloos tähtsat rolli mängiv härrasmees, Ilmar Martens, oli Eestis sündinud ning leidis Madis Habakukega kontakti kirja teel, mille viimane ühes Rootsi ajalehes avaldas. Kirjas seisis palve väliseestlastele toetada kodueestlaste 50-aastase haridusaugu likvideerimist. Martensi lennukatest ideedest sai ka Habakuk innustust ning see oli samm Estonian Business School’i loomisele lähemale.

 

Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos sai Estonian Business School’i rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned ning Ilmar Martens asus Eesti ärimeeste Kanadasse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas ka väliseestlase Rein Petersoniga. Õppesilla projekti raames said New Yorgis kokku kolm meest: Martens, Habakuk ning Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business School’i alusdokumendid ning pandi paika alusprintsiibid. 

 

Varakapitalismiaja läbielamised ehk läbi raskuste tähtede poole

Kui Habakuk Eestisse tagasi pöördus, palus ta juhtimiskonsultant Lembit Saveljevil luua Estonian Business School kooperatiivina, sest muid ettevõtlusvorme Nõukogude Liidus siis veel ei tuntud. Kuu aja pärast võis EBS tollase nimega Eesti Kõrgem Kommertskool tegutsemist alustada.

 

EBSi ideeks oli aastapikkune kursus, millest kuus kuud õpitaks esmalt inglise keelt ning siis suunduksid õppijad kas Ameerika Ühendriikide või Kanada ettevõtete töökorraldusega tutvuma. Kursuse viimased kolm kuud kuluksid lõputöö kirjutamise peale. Sellise kursuse hind oli tolle aja tingimuste kohta suhteliselt kõrge – 33800 rubla. Kui „Marati“ peadirektor Ants Kapral ütles, et kui kursus maksaks ka 300 000 rubla, saadaks ta ikkagi ühe mehe oma kaadrist sinna õppima, oli selge, et hoolimata soolasest hinnast pakkus ettevõtmine inimestele huvi. Nii komplekteeritigi esimene grupp IB1- International Business School 1.

 

Business Schooli esimeseks peakorteriks sai Madis Habakuke poja Mardi magamistuba, kes oli sel ajal sõjaväes. Õppehooneks sai aga peaministri abi Rein Kaarepere soovitusel valitsuse residents Suurupis, kus õppetöö toimus üle nädala. Töötajaid oli kommertskoolis siis kuus: peale Madis Habakuke veel juhtimiskonsultandid - organisaatorid Urve Margus ja Piia Sandla, raamatupidaja Marje Habakuk, sekretär Nelli Kolk ja inglise keele õpetaja Elin Saks.

 

Üldine suhtumine Estonian Business School’i ettevõtmisse oli hea, näiteks andis toonane peaminister Indrek Toome kursuslastele riigi toetusena 20 000 dollarit, kuid levinud oli arvamine, et mõned õppuritest kindlasti jäävadki välismaale. Kui saabus aeg, mil esimene grupp pidi välisriikidesse õppima suunduma, ütles Keskkomitee ideoloogiasekretär Mikk Titma Madis Habakukele: „Habakuk, kui mõni kursuslastest juhtub välismaale jääma, ärge kartke, teiega ei juhtu midagi hirmsat.“ Esimene grupp võis seega täies kindluses välja sõita.

 

Kuigi asjaajamine sujus üldjoones hästi, tuli esimese grupi väljasaatmisel siiski ette mõningaid takistusi. „Aerofloti“ lennupiletite hankimiseks pidi õppekonsultant Piia Sandla sõitma Moskvasse ning praktiliselt elama lennujaamas – tihti tuli ka ette, et Sandla pidi magamiskotiga piletimüügi agentuuris ööbima, et pileteid kätte saada. 

Vastuvõtt Kanadas oli üliemotsionaalne, oli ju õppurite rühm esimesed eestlased, keda Kanada eestlased peale piiride sulgumist üldse nägid. Ka kursuslased ise olid täis härdaid tundmusi. Kui rühm oli juba bussi peal, mis viis nad Tartu Instituudi maja poole, ütles Tartu Ülikooli õppejõud Andres Arrak: „Alles nüüd ma usun, et olen siin.“ See lause väljendas paljude seisukohti. Kanada eestlased olid video abil juba kursuslastega tutvunud, kuid tutvumisõhtu Eesti Majas oli hoopis midagi muud. „Siin me siis nüüd oleme,“ ütles Madis Habakuk tervitussõnad, mille peale paljud lausa nutma hakkasid.

 

Ameerika rühm aga oli piltlikult öeldes langevarjurite dessant, kes visati maha ei tea kus ning kelle tulekuks olid ettevalmistused pehmelt öeldes tagasihoidlikud, kuid õppetöö sai siiski alata. Esimese kuu jooksul oli see ülimalt intensiivne - iga päev külastati ise ettevõtet ning tehti selle üldanalüüs. Elatist teenisid kursuslased kastivabrikus. Kuni väliseestlase Riho Martinsoni välja ilmumiseni, kes oli California Foster City aselinnapea, elasid õppurid tõelist hulkurielu. Martinson hoolitses eestlaste peavarju ja õppimise eest. Augustis tulid mõlemad rühmad täies koosseisus Eestisse tagasi.

 

Kuna kuuldused esimesest grupist levisid kulutulena, ei olnud IB2 komplekteerimisega mingeid raskusi. Mõlemad grupid alustasid pea samaaegselt, vahe tuli vaid keeletasemest. IB2s oli õppureid üle terve Nõukogude Liidu – Ukrainast, Lätist, Venemaalt, kokku üle saja inimese. Estonian Business Schooli olukord oli hiilgav, esimese aasta lõpus oli kasum 700 000 rubla ja hea hariduse oli saanud 30 tippjuhti. Aastal 1988 vahetas Business School peakorterit ning asus ümber Tööstuse tänavale. 1989. aasta lõpus kolis EBS taas uude peakorterisse Sakala Keskuses, kuhu jäädi üsna mitmeks aastaks.

EBSi rektorid

  • 1988 − 2000 professor Madis Habakuk, president
  • 3. veebruar 2000 loodi EBSi presidendi ametikoha kõrvale uus ametikoht - EBSi rektor
  • 20. märts 2000 − 3. märts 2003 professor Olav Aarna
  • 20. veebruar 2003 − 5. juuni 2003 Jan Andresoo, EBSi tegevdirektor
  • 6. juuni 2003 – 18. august 2003 Jan Andresoo
  • 19. august 2003 − 30. märts 2008 professor Madis Habakuk
  • 31. märts 2008 – 15. november 2011 Peeter Kross
  • 2. jaanuar 2012  − 31. august 2012  professor Arno Almann, rektori kohusetäitja
  • 1. september 2012 − 31. juuli 2020 professor Arno Almann
  • 1. august 2020 professor Meelis Kitsing

 

EBSi audoktorid

Audoktorid on andnud EBSi teaduse ja rahvusvahelistumise arengusse suure panuse ning kõik nad on väga tunnustatud liikmed rahvusvahelistes majanduse-, juhtimise arendamise ja akadeemilistes ringkondades. Audoktorid on aidanud kaasa EBSi tuntuse ja maine edendamisel, neil on oluline osa koostöö arendamisel ja suhete loomisel EBSi ning rahvusvaheliste teaduse-, majanduse- ja ärihariduse võrgustikega.

 

EBSi audoktorid on:

  • Bengt Robert Holmström (2023)
  • Martin Villig (2023)
  • Tor Hernes (2018)
  • Alf-Erik Lerviks (2018)
  • Eero Vaara (2013)
  • Sergey Myasoedov (2013)
  • Siim Kallas (2013)
  • Peter Lorange (2008)
  • Leslie Young (2008)
  • Veikko Jääskeläinen (2003)

 

EBS Tallinnas

Kuidas tulla?

EBS asub Tallinna südalinnas aadressil Lauteri 3,

viie minuti jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Lähim ühistranspordi peatus on "Hotell Olümpia" A. Lauteri tänaval, kuhu sõidavad bussid 3, 16, 17, 23 ja 54.

 

Lennujaamast või Reisisadamast soovitame tulla bussiga nr 2, "Tornimäe" peatusesse. Autobussijaamast sõidavad kesklinna suunas trammid 2 ja 4, lähim trammipeatus EBSile on "Paberi".

 

Vaata lisaks Tallinna linna reisiplaneerijast

 

 

EBS Helsingis

2011. aasta sügisel avas EBS esimese välisülikoolina oma filiaali Soomes. EBSi Helsingi filiaali eesmärgiks on pakkuda Soome tudengitele võimalust õppida rahvusvahelist ärijuhtimist EBSi ingliskeelse õppekava alusel kaugõppes oma kodumaal. EBS Helsingi tudengid õpivad inglise keeles rahvusvahelist ärijuhtimist, spetsialiseerudes turundusele ja suhtekorraldusele. Loengud toimuvad valdavalt Helsingis, kord semestri jooksul ka Tallinnas. 2015. aastal avati Helsingis magistriõppe programm.

  • Heidi von Weltzien Hoivik (2003)
  • Danica Purg (2003)
  • Joseph Prokopenko (2001)
  • Raimo Nurmi (1998)
  • Uno Mereste (1998) In Memoriam
  • Peter A. Manning (1998)