Vaimse tervise olulisusest saame samuti juba päris hästi aru. Mis kasu on sajaseks elamisest, kui äng kägistab ja depressioon võtab lootuse? Seetõttu tegeleme aina enam ka sisemise tasakaalu teadliku otsimise ja väärtustamisega.
Lisaks füüsilisele ja vaimsele tervisele peaksime mõtlema ka oma kognitiivsele tervisele. Sellest teame tihti kõige vähem, kuid just see on vajalik, et tundmatule tulevikule vastu minna. Kognitiivne tervis seisneb sisuliselt meie mõtlemisvõimes – võime ja oskus mäletada, mõista, infokildudega opereerida, näha mustreid ning luua uusi lahendusi. Mis kasu on sajaseks elamisest, kui me mitte millestki aru ei saa ja uute oludega kohaneda ei suuda?
Maailm on iga päevaga aina keerulisem. Infot on rohkem kui iial varem. Keskkonna vajadused ja ühiskonna ootused sellele, mida me peaksime suutma, oskama ja mõistma, et planeeti mitte õhku lasta ja eluga hästi hakkama saada, kasvavad samuti ning muutuvad aina kompleksemaks. Keegi meist ei tea, milline on maailm 10 või 20 aasta pärast, milliseid teadmisi ja oskusi vajame me siis. Ainus, milles võime kindlad olla, on muutus ise. Kohanemine muutuvate oludega sõltub meie võimest õppida. Seega parim viis oma kognitiivse tervise ehk mõtlemisvõime eest hoolitseda ning tulevikuks valmistuda, on regulaarselt õppida midagi uut. Õppimine on mõttemuskli tervisesport.
Mõtlemisvõime, kuigi näib abstraktne ja immateriaalne, baseerub bioloogilisel süsteemil - meie ajul. Kõik, mida me teame ja oskame, on salvestunud meie ajukoorde närvivõrgustikesse. Lihtsustatult võib öelda, et igal infokillul, mida mäletame, on oma võrgustik - hulk neuroneid, mis hoiavad teineteisest kinni. Kui see infokild on osa suuremast teadmiste süsteemist, on ka infokildu esindav võrgustik osa suuremast võrgustikust. Infokildu meelde tuletades aktiveeruvad vajaliku võrgustiku rakud. Kui kõik rakud selles võrgustikus üksteisest endiselt kinni hoiavad, saab terve võrgustik aktiveeruda ning vajalik infokild ilmub meie teadvusesse. Kui aga juhtub, et osad rakud on üksteisest lahti lasknud, suudame infokildu meenutada ainult osaliselt või üldse mitte. Mida rohkem ja mitmekülgsemalt me oleme antud infokillule mõelnud, seda rohkem on infokillu võrgustikus seoseid teiste võrgustikega ning seda kergem on meil seda infot nii meenutada, kui ka mõtlemisprotsessis kasutada.
Mõeldes ja probleeme lahendades orkestreerib meie kognitiivne mehhanism erinevate võrgustike aktiveerumist ning uute võrgustike ja rakkudevaheliste seoste tekkimist. Mida süsteemsemad ja sügavamad on meie teadmised, seda keerukamad ja seotumad on need võrgustikud, mis meie teadmisi füüsiliselt kannavad. Mida süsteemsemad on võrgustikud, seda lihtsam on meil ka õppida uusi asju neid juba olemasolevate teadmistega sidudes. Mõttemusklit kasutades haldame ja hooldame me oma teadmisi ja oskusi kandvaid võrgustikke ning kindlustame, et rakkudevahelised seosed on tugevad ja funktsionaalsed.
Uurimused näitavad, et aktiivselt õppides hakkavad meie ajus mälestuste salvestamise eest vastutavas piirkonnas sündima uued ajurakud. Väga pikka aega arvati, et täiskasvanud inimese ajus uusi närvirakke ei sünni. Aga sünnib. Sünnib siis, kui me oma mõttemusklitele laiskust ei luba. Piltlikult võib öelda, et õppimisega kaasneb süsteemi upgrade. Äge!
Uurimused näitavad samuti, et elukestev teadlik õppimine aitab ennetada vanadusega kaasnevaid mäluprobleeme ning mingi piirini ka kognitiivseid häireid nagu Alzheimer. Iseenese kaotamisega kaasnev ahastus ja lähedaste valu on kahtlemata vältimist väärt.
Miks me siis peame just õppima, kas niisama mõtlemisest pole kasu?
Õppimine ongi olemuselt mõtlemine, kuid õppimisega kaasnev mõtlemine on mitmekesisem ja süsteemsem kui niisama, ilma konkreetse eesmärgita mõtete veeretamine. Samuti nagu igapäevane jalutamine ei ole piisav maratoniks valmistumisel, ei ole ka lihtsalt igapäevastele asjadele mõtlemine mõttemuskli treening. Treening seisneb uute teadmiste ja oskuste süsteemses integreerimises juba olemasolevate teadmistega, uute võrgustike loomises ja lõimimises olemasolevate võrgustikega.
Täpselt samuti nagu lihaste treenimine nõuab ka mõttemuskli treenimine - õppimine - teadlikku pingutust. Pingutamine on kergem ja õnnestub loomulikumalt, kui kujundame sellest endale harjumuse. Olles kord kujundanud harjumuse trennis käia või mediteerida, on palju lihtsam neid tegevusi oma päevadesse integreerida. Sama kehtib õppimise kohta.
Kui koolist/ülikoolist on mõnda aega möödas ja õppimine pole teie tegevustesse viimasel ajal kuulunud, tasub alustada väikestest asjadest. Ideaalne oleks kui leiaksite esialgu igas oma nädalas kas või ühe tunni. See üks tund võiks olla aeg, mil te pole üleliia väsinud ja hõivatud teiste asjadega. Tehke oma olemine mugavaks ja keskenduge teile meelepärasele/olulisele/vajalikule teemale. Teemaks võiks valida midagi, mis on hetkel teie elus või mõtetes akuutne. Võibolla olete mõelnud päikesepaneelide paigaldamise peale, aga ei saa päris täpselt aru, mille poolest võimalikud alternatiivid üksteisest erinevad. Võibolla muudaks uue tarkvara kasutuselevõtt teie töö kuidagi ladusamaks või mugavamaks. Võibolla olete alati igatsenud osata itaalia keelt. Võibolla tahate aidata oma lapsel valmistuda ajaloo eksamiks. Need on kõik väärt teemad, millele keskenduda ja väärt põhjused õppimiseks. Mida olulisem on teile teema, seda tulemuslikum on ka õppimine.
Kuidas ma tean, kas mu õppimine on olnud piisavalt tulemuslik?
Kuigi meil kõigil võivad olla erinevad eelistused, ütleb teadus, et on olemas ka üsna universaalsed printsiibid, mille järgimine aitab õppimise tulemuslikuks muuta.
- Esiteks, sea endale õppimise eesmärk. On oluline teadlikult otsustada, mida Sa soovid saavutada. Eesmärgi sõnastamine lubab meil selgemini aru saada, kas valitud õppimisviis/materjalid meid eesmärgile lähemale aitavad või mitte. Kui mitte, tuleb proovida midagi muud.
- Teiseks, õppimist eristab lihtsalt lugemisest või kuulamisest/vaatamisest aktiivne infoga interakteerumine. Raamatu lugemisest saab õppimine, kui me teeme märkmeid, üritame kirjeldatavat süsteemi kuidagi üles joonistada, koostame skeeme või mõttekaarte, vastame küsimustele, kirjutame midagi loetu põhjal, visandame või ehitame, ning mis peamine, peame teadlikult järge ja kontrollime oma arusaamist. Teadmise (uue võrgustiku) saame me endale pähe ehitada ainult ise.
- Kolmandaks, õppimine on tulemuslikum, kui me saame õpitust kellegagi rääkida, küsida küsimusi ja tagasisidet oma mõttekäigule. Õpitust rääkimiseks sobivad imehästi nii pereliikmed kui sõbrad, kursusekaaslased, kolleegid, mõttekaaslased, kaasteelised ning teiste alternatiivide puudumisel ka koduloomad ja kummipardid. Õpitud teemadest rääkimine sunnib meid uusi ideid verbaliseerima ja võimaldab meil seeläbi aru saada, kas oleme tegelikult põhimõtet mõistnud. Kui oleme mõistnud, peaksime oskama õpitud ideed oma sõnadega selgitada.
- Neljandaks, paar korda nädalas tund aega õppida on tulemuslikum, kui ühel päeval õppida 7 tundi järjest. Uute tekkinud närvivõrgustike aktiveerimine kindla regulaarsusega aitab neil tugevamaks ja ajas püsivamaks kasvada.
- Viiendaks, ole enda vastu lahke, reflekteeri ja kiida ennast pingutuse eest. Niimoodi aitad headel harjumustel kujuneda.
Ühe isikliku soovituse lisaksin ka. Kui te kaalute alternatiive ja valite materjale, millele toetudes õppima hakata, uurige erinevatel digiplatvormidel kättesaadavaid kursuseid. Eriti kui aega on vähe ja kui tingimuseks on paindlikkus. Paljud neist kursustest on koostatud mainekate ülikoolide õppejõudude ja teadlaste poolt, kes on terve oma elu pühendanud kindlate teemade tundmaõppimisele ning õpetamisele. Nad on meie jaoks suure eeltöö ära teinud ning valmistanud ette õpiraja, kus huvipakkuv teema on loogilises järjestuses suupäraste ampsudena taldrikule ootama seatud. Samuti sisaldavad sellised online-kursused võimalust oma arusaamist kontrollida ning saada kohest tagasisidet. Taolise õpiraja järgimine muudab õppimise lihtsamaks, struktureeritumaks ja selgelt piiritletumaks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et õppimine on tähtis, sama tähtis kui sportimine, tervislik toitumine või vaimse tasakaalu säilitamine. Õppimisega (taas)alustada pole kunagi liiga hilja. Harjumus õppida aitab meil oma pliiatsid teravana hoida ning tundmatule tulevikule kindlamal sammul vastu minna.
