Äsja ilmunud: „Generatiivne tehisintellekt kõrghariduses – hea, halb ja inetu“

The editors of the book, Professors Koris and Pulk– Pulk Photos
The editors of the book, Professors Koris and Pulk– Pulk Photos
EBSi professorite Kätlin Pulga ja Riina Korise toimetatud uus teos uurib põhjalikult tehisintellekti (AI) mõju kõrgharidusele. Raamat, mille valmimises lõi kaasa rohkem kui 20 autorit juhtivatest ülikoolidest, sealhulgas King’s College London, Copenhagen Business School, Essexi Ülikool ja Washingtoni Riigikaitsekolledž, pakub mitmekülgset vaadet AI rollidele, riskidele ja potentsiaalile akadeemilises maailmas.

EBSi professorid Jukka Mäkinen ja Katri Kerem on kirjutanud peatükid AI tehnoloogia sotsiaalsest mõjust ning tehisintellektiga loodud piltide kasutamisest õpetajate töövahendina.

 

„2023. aasta lõpuks püüdsid kõik aru saada, kuidas tehisintellekti kasutada – kuidas seda integreerida õpetamisse ja õppimisse ning millised on selle tagajärjed nii tudengitele kui ka õppejõududele,“ selgitab Pulk. „Püüdsime seda teemat kitsendada, kuid küsimusi on lihtsalt liiga palju – alates eetilistest kaalutlustest kuni keskkonnamõjuni.“

 

„Generatiivne tehisintellekt kõrghariduses – hea, halb ja inetu“ ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub lugejaid üles mõtlema eelarvamustele ja oletustele, mis kujundavad AI rolli hariduses. „See, milliseid väärtusi inimesed haridusele omistavad, määrab, kuidas AI-d selles valdkonnas kasutatakse,“ kommenteerib Koris. „See, kuidas me AI-st mõtleme, mõjutab seda, mida me sellest saame – riskid, võimalused ja isegi meie õppimisprotsesside tulemused,“ lisab Pulk.

 

Üks raamatu põhijäreldusi on, et AI omaksvõtt kõrghariduses pole sugugi üheselt mõistetav. „Eeldame sageli, et tudengid tervitavad AI-d avasüli, kuid uuringud näitavad, et paljud ei tunne end sellega mugavalt ega soovi, et neid kõrvalejäetuna tajutaks,“ selgitab Pulk. Üks peatükk käsitleb spetsiaalselt tudengite suhtumist AI-sse ja selle rolli nende õpikogemuses.

 

Raamat uurib ka AI loodud hallutsinatsioone (valed või eksitavad tulemused), süveneb AI instrumentaalsetesse ja filosoofilistesse aspektidesse hariduses ning pakub mõtisklusi AI rolli üle akadeemilises uurimistöös.

 

Kõrghariduse spetsialistid, üliõpilased ja teadlased, kes soovivad mõista AI-d sügavamalt, leiavad siit väärtuslikke arutlusi ja järeldusi. Teoses leidub asjakohaseid tähelepanekuid selle kohta, kuidas AI saab akadeemilist elu lihtsustada, kuidas teadlased saavad seda oma töös rakendada ning kuidas erinevad hariduslikud vaatenurgad kujundavad selle kasutamist. Nagu Koris ütleb: „See raamat näitab, kui mitmetahuline see nähtus on – polegi päris selge, kes sellest tegelikult kasu saab.“ Lõppkokkuvõttes võib see sõltuda juba lugejast.

 

See teos on kujunemas oluliseks kõigile, kes on huvitatud või keda mõjutab AI revolutsioon akadeemias.

 

Sukeldu AI haridusse – heasse, halba ja inetusse.