Estonian Business Schooli doktoriõppes on kaks suunda - akadeemiline ja praktiline. „Ma ei oleks EBSi doktorantuuri tulnud, kui siin poleks olnud praktilist suunda,“ märgib Karindi. „Minu eesmärgiks on jõuda millegi praktilise ja käegakatsutavani, teha väga pehmest teemast tõsine tehniliselt läbimõeldud ja teaduslikult uuritud toode, millest ettevõtetel ka reaalselt kasu on.“
Magistriõppe läbis Liisi Karindi Heidelbergi ülikoolis kaasaegse Hiina uuringute valdkonnas. Tema magistritöö käsitles töölepinguseadust Hiinas ja sellega seotud lobitööd rahvusvaheliste ja kohalike ettevõtete esinduste näitel. „Minu peamine fookus on olnud suurtel riiklikel süsteemidel ja selle juurde käival rakenduslikul poolel.“ Ta rõhutab, et riiklikku süsteemi tuleb alati vaadata kuni alla ettevõteteni välja: ellu viivad ju kõik riiklikud otsused ettevõtted, kes tegelevad päriselt kaubanduse, turismi, riskijuhtimise jm-ga.
Vastutustundetu äri hakkas lõivu nõudma
Karindi märgib, et Hiinas oli seadusandlus peale avanemist nagu Metsikus Läänes – kõik oli võimalik, ent 2008. aasta paiku, kui ta magistritööd kirjutas, toimus suur muutus. Seadusandlust täiendati ja kaasajastati, seaduste rakendamist jälgivaid süsteeme tugevdati tunduvalt ja kohtusüsteem muudeti professionaalsemaks ja sõltumatumaks. Hiina oli mõistma hakanud, et see, mis oli neid kasvuni viinud, enam ei toiminud. Keskonnareostus oli meeletu ning hakkas üha enam kaasa tooma oluliselt suuremaid kulusid, kui laialt vohav vastutustundetu äri sisse tõi.
Sugugi kõik ei rõõmustanud aga uute tuulte üle. Hiinas olid tänu odavale tööjõule ja puudulikule keskkonnakaitsele hästi teeninud paljud välisettevõtted, kes soovisid vanal viisil edasi tegutseda. „Paljud tunnistasidki, et olid oma äri Hiinasse viinud, sest seal polnud „tülikaid“ seaduseid, kõike sai teha mugavamalt ja odavamalt, muu hulgas keskkonda säästmata ja kasvõi lapstööjõu najal,“ märgib Karindi.
Pärast õpinguid liikus ekspert rahvusvahelise koostöö valdkonda. „Töötasin Saksa ettevõtte GIZ (Saksa rahvusvahelise koostöö selts) heaks Pekingis ja hiljem Mongoolias. Osalesin rahvusvahelises koostööprojektis, mis keskendus piiriülesele majanduskoostööle ja integratsioonile. Et tekiksid uued majandusruumid, võimalused keskkonna-alaseks koostööks, kaubanduseks, turismiks, energiavaldkonna koostööks. Et piirid ühendaksid, mitte ei eraldaks.“
Ta tegeles ka Hiina majandusreformide ja majanduse ümberstruktureerimisega, mida GIZ tegi koostöös Hiina valitsusega. „Tegelesime teemadega nagu kiire linnastumine ja sellega kaasnevad väljakutsed, maavarade kaevandamisel põhinevate linnade ümberkujundamine jms," räägib Karindi. See viis noore naise Mongooliasse. „Seal on kaevandustööstus väga suur teema. Liikusin suuremast majanduspildist tööstussuuna peale. Osalesin Saksa, Šveitsi, Austraalia ühisprojektis, mis keskendus kaevandussektori ehitusalase oskusteabe vahendamisele.“
Eesti ettevõtjate huvi Aasia vastu on suur
Eestisse naases Karindi aastal 2014 ning avas siin EASi Aasia infokeskuse. Nõustamisteenust pakkus ta hiljem ka oma firma alt. „Tahtsin, et meie ettevõtjad saaksid samaväärset teenust, nagu see mujal rahvusvaheliselt toimib. Pakkusin täisteenuspaketti – partnerite taustakontroll, turuanalüüs, seminarid ja koolitused välisekspertidega Aasiast jm.“
Karindi märgib, et Eesti ettevõtjate huvi Aasia vastu oli suur ning on praegugi kasvutrendis. „Meil oli olnud ju majanduskriis, Venemaale olid kehtestatud sanktsioonid. Need, kes olid varasemalt tegutsenud Vene turul, otsisid uusi väljundeid. Hiinaga seotud julgeolekuteemad ja geopoliitika jõudsid Eestisse hiljem.“
Aasia ekspert Hiina näol Eestile erilist julgeolekuriski ei näe. „Meie kaubandus- ja investeerimisnumbrid on selleks liiga väikesed. Taristu valdkonnas on Eestile julgeolekuliselt olulised u 300 ettevõtet, kelle investorid ja mõjutajad peavad meile teada olema. Lisaks on Eesti Euroopas 4G ja 5G alal kokku üks kõige vähem Hiina müüjatest sõltuv riik. Mis puudutab inimesi ja teabeliikumist, siis Eestis on vaid paarkümmend hiinlast, kes tegelevad teaduse ja innovatsiooniga tasemel, mis annaks neile võimaluse saada ligipääs tundlikele teemadele. See ei ole maht, mida ei suudaks jälgida.“
Ärisuhtlus Aasiaga nõuab palju seal koha peal käimist. „Mul on kaheaastane poeg, ma ei tahtnud temast pidevalt eemal olla. Nii võtsin uue suuna,“ märgib Karindi. „Mulle meeldib inimestega töötada. Samas tahtsin teha asju, mis on tehnilisel tasandil mõõdetavad.“ Nii otsustas ta Estonian Business Schooli doktoriõppe kasuks, kus kirjutab mullu sügisest doktoritööd teemal „Intercultural competence development as an employee retention strategy in the ICT sector".
Inimesed ei ela ainult rahvuskultuuri dimensioonis
Karindi märgib, et kultuuridevahelise pädevuse arendamine ja mõtestamine, ehkki seda on tehtud juba 70 aastat, on ajast maha jäänud – seda eriti distantsilt koostööd tegevate mitmerahvuseliste valdkonnaspetsiifiliste meeskondade puhul. „Näen, et jääb vajaka fookusest kindlale sihtrühmale. Kultuuridevaheline suhtlus on paljudes sektorites juba ammu normaalsus. Näiteks IT-sektoris, kus ongi valdavalt rahvusvahelised meeskonnad."
Doktorant selgitab, et senised uuringud, mudelid ja kasutusel olevad tooted põhinevad nägemusel, et on üks kultuur, kust võetakse inimesi ja „tõstetakse“ ümber teise kultuuri. Näiteks sakslane, kes läheb Hiinasse tööle ja elama. Tänased mustrid on aga märksa mitmetahulisemad. „Inimesed ei ela, mõtle ega tegutse ainult Hofstede rahvuskultuuri dimensioonides või Lewis’e kultuuritüüpiliselt. Neil on ka oma sektori-, valdkonna-, grupipõhine kultuur, mis tugevat mõju avaldab.“
Ka DEI* teemade osas on Eestis arenguruumi. Karindi märgib, et kui Eestis on võrdõiguslikkuse peamiseks dimensiooniks ikka veel mehed-naised, siis mujal maailmas mõistetakse seda märksa laiemal skaalal. „DEI teema ei ole ainult soo- või rahvuspõhine. Minu käest on küsitud, kas mul on hiinlastest sõpru. Ma ei mõtle oma lähedastest inimestest kunagi nii, et tema on nüüd hiinlane või too on sakslane või eestlane. Ka mitte mees- või naissõber. Rahvusvahelises kogukonnas olen õppinud nägema ja tajuma inimesi hoopis teiste kriteeriumite alusel.“
Karindi uurimus põhineb mitmerahvuselistel tiimidel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtetes. „Soovin luua koolitusprogrammi, mis on erinev kõigest sellest, mis juba turul saada on. Programmil peab olema reaalne ettevõttele kasutoov tulemus, mitte ainult teadmine, et tõstsime kompetentsi. Meil on väga suur probleem, kuidas häid töötajaid hoida ja juurde saada – minu töö keskendub sellele, kuidas saavutada töötajate rahulolu ja lojaalsus läbi kultuuridevahelise kompetentsi arendamise.“
Karindi märgib, et lahtisi otsi on veel palju. „On väga palju erinevaid aspekte, mida uurida. Ei teagi veel, kuhu see teekond mind viib. Selleks aga doktorantuur ongi, et selgust saada.“
* DEI – Diversity, Equity, Inclusion, ehk mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus
Eelmine uudis
