Uurimisrühma Eesti esindaja Estonian Business Schooli (EBS) teaduri Annika Kaabeli sõnul hinnatakse tööhõive paindlikkuse indeksiga tööturu efektiivsuse ja töötajate õiguste vahelist tasakaalu.
„Eestis oleme 2020. a tööhõive paindlikkuse näitajaga 59,0 sarnasel tasemel Hispaania (60,8), Poola (60,7) ja Rootsiga (57,7), kuid jääme tugevalt alla Läti (68,3) ja Leedu (70,0) näitajatele. Uuring viidi läbi juba kolmandat korda ning Eesti tööhõive paindlikkuse indeks ega positsioon edetabelis pole selle aja jooksul muutunud,“ sõnas Kaabel.
Parima tulemuse andis uuring USAs ja Jaapanis, kus tööhõive paindlikkuse indeks on vastavalt 92,4 ja 91. Euroopa Liidu ja OECD riikidest on tööhõive paindlikkus madalaim Prantsusmaal (38.4). Eesti asetseb tööhõive paindlikkuse edetabelis 41 riigist 28. positsioonil. Balti riikidest on suurima arengu teinud läbi Leedu, mis asus 2018. aastal Eesti ees 27. kohal, kuid tõusis eelmise aasta tabelis 15. ja tänavu 14. positsioonile. Maailmapanga andmetel lühendas Leedu koondamiste etteteatamise tähtaega ja vähendas kohustusliku makstava lahkumishüvitise summat. Seetõttu vähenes Leedu koondamiskulude koondhinne märkimisväärselt ja see suurendas märgatavalt tööhõive paindlikkuse indeksi üldist skoori.
„Tööhõive paindlikkuse indeksi edetabelis kõrgema reitinguga riikides pole tööjõuturg rangelt reguleeritud – näiteks ei ole miinimumpalk või tähtajaliste töölepingute maht seadusega fikseeritud, samuti on neis riikides vähem tööaja piiranguid ja koondamisega kaasnevaid kohustusi. Eesti positsioon tabelis on üsna madal, sest meil on töösuhted valitsuse tasandil reguleeritud. Range tööhõivepoliitika ühelt poolt kaitseb töötajaid, kuid teisalt toob kaasa suurema töötuse määra ning tarbimise ja tootlikkuse vähenemise, samal ajal kui suurem tööturu paindlikkus kasvatab riigi üldist konkurentsivõimet,“ selgitas Annika Kaabel.
EBSi majandusteooria ja rahanduse õppetooli hoidja professor Meelis Kitsing avaldas lootust, et koroonaviiruse tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed võivad muuta tööturu paindlikumaks:
"Pandeemia tugevdab tööturul arenguid, mida nägime juba enne kriisi. Üha tähtsamaks muutub kaug-, virtuaal- ja platvormitöö. Nende uute töövormide levik eeldab paindlikumat ja avatumat tööturgu, mis omakorda tähendab muutusi maksu- ja sotsiaalsüsteemis. Riigi poliitika pandeemia ajal ja järgses olukorras peab olema suunatud lahenduste leidmisele koostöös tööandjate ja töötajate esindajatega, et suurendada tööturu kohanemist muutuva olukorraga."
EBSi kantsler Mart Habakuk lisas: „Tänane tööjõuturu regulatsioon on suuresti rajatud eeldusele, et tööülesannete täitmiseks on vaja resideeruda Eestis ning töötaja soovib kasutada Eesti tervishoiu- ja pensionisüsteemide hüvesid. Kaugtöö osakaalu kiire kasv avab loodetavasti diskussiooni teemal, mida Eesti saab kaugtööd kasutavatele ettevõtetele ja kaugtöötajatele pakkuda ning kuidas selliste ettevõtete ja töötajate poolt loodud lisaväärtust õiglaselt maksustada. Siit tekib kindlasti mitmeid mõtteid ka ülejäänud tööjõuturu regulatsiooni täiendamiseks.“
Juba kolmandat aastat annab Leedu Vaba Turu Instituut (Lithuanian Free Market Institute) koos partnerorganisatsioonidega välja Tööhõive paindlikkuse indeksit, mis uurib EU ja OECD riikide tööturu regulatsioonide paindlikkust. Indeks annab võimaluse võrrelda riikide võimekust kohaneda majanduse ja tööturu muutustega. Teadusuuringu eesmärk on edendada laiemat arutelu tööhõive paindlikkuse tähtsusest majanduskasvu ja jõukuse seisukohalt ning anda vajalikku hoogu tööturgude regulatsioonide vähendamiseks.
Tööhõive paindlikkuse indeksi määramisel hinnatakse kolme tööhõive etapi - tööle võtmise, tööaja ja töölt vallandamise regulatsioonide - paindlikkust. Võrreldakse riikide seadustes kehtestatud nõudeid tähtajalisele lepingule, katseajale, miinimumpalgale, töötundidele, puhkusele (sh vanemapuhkusele), soolisele diskrimineerimisele ja koondamisega kaasnevatele kuludele. Tööhõive paindlikkuse indeksi maksimaalne väärtus on 100,0 ning see leitakse keskmise väärtusena erinevate tööhõive etappide hinnangutest.
Teadusuuringu tulemusel koostatud raportitega saab tutvuda siin.
Tööjõuturu regulatsioonide kohta leiab lisainfot Leedu Vaba Turu Instituudi raportitest:
- Minimum wage regulation. It’s complicated (2018)
- Fixed-term employment for long-term competitiveness (2018)
- Labour migration and flexibility of regulation for employing non-EU nationals (2018)
Eelmine uudis
