Igakevadised Eesti Ettevõtluse Auhinnad väärivad uut kategooriat – aasta eeskuju. Selle esimene laureaat võiks olla TEA Kirjastus Eesti ärimaastikul seninägematu julguse eest tunnistada, et nad on viie aastaga kaotanud küberkurjategijate tõttu vähemalt miljon eurot. Seetõttu, et üks töötaja vajutas Facebookis valele lingile, teine avas vale e-kirja ja kolmas kustutas pahatahtlikult olulised andmebaasid.
Tänavu jaanuaris Eesti Päevalehes ilmunud TEA Kirjastuse siiras ülestunnitus ei pälvinud paraku erilist tähelepanu. Aga mitte seetõttu, et ei olnud piisavalt teemat, vaid pigem seetõttu, et suur osa meist on veendunud – meiega midagi sellist ei juhtu. Kellega on aga juhtunud, need enamasti ei julge rääkida.
Suur osa meist, kellele arvuti ja internet on igapäevane töövahend ja tarbeese, ei adu endiselt, et kübermaailmas on alanud gripihooaeg, millesarnast pole seal veel nähtud. Me ei suuda oma argisesse nutirutiini kuidagi sobitada fakti, et iga päev pannakse maailmas toime üle miljoni küberrünnaku. Parim kinnitus, et me peame end puutumatuteks on fakt, 25 aastat pärast neti jõudmist Eestisse on meie lemmikparoolid ikka veel 123456, parool jne. Sellise hooletuse põhiprobleem ei ole aga küberkurjategijate eest halvasti kaitstud kodud, vaid fakt, et inimesed kasutavad ebaturvalisi paroole ka tööarvutites. See on ka põhjus, miks ei ründa küberkurjategijad enam ettevõtete tulemüüre, vaid nigela küberhügieeniga töötajate nutiseadmeid.
Milleks kogu see sissejuhatus? Väga lihtsal põhjusel – me seisame uue digipöörde künnisel. Mullu sügisel kordas valitsus taas üleskutset, et Eesti ettevõtted peavad konkurentsivõime tõstmiseks alustama laialdase digitaliseerimisega, muidu me näeme Euroopas teiste riikide tagatulesid. See aga tähendab, et Eesti firmad pevad kasutusele võtma veel rohkem nutiseadmeid ja -lahendusi, mis on ühendatud internetti, kuid mida lõpuks juhib ikkagi... inimene. Ehk siis – Eesti majanduse arenguhüpe hakkab lõpuks ikkagi sõltuma inimesest ja sellest, kui hea on tema küberkäitumine. Ettevõttes algab see aga ennekõike firma juhist. Sellest, kuidas ta saab aru äsja avaldatud KPMG üleilmse uuringu hinnangust, et ettevõtluse üheks peamiseks väljakutseks järgmistel aastatel on justnimelt küberkuritegevus.
Kõik see kokku on põhjus, miks Estonian Business School (EBS) käivitas mullu sügisel ainulaadse magistriõppeprogrammi Management in Digital Society, kus me viime tänased ja tulevased juhid muuhulgas kokku tunnustatud rahvusvaheliste küberturbe-ettevõtete asjatundjate ja praktikutega tunnustatud küberturbe ettevõtetest BHC Laboratory ning CybExer Technologies. Tänu meie koostööpartneritele saavad nad realistliku kogemuse, miks kas või ühe töötaja kehv küberhügieen võib osutada fataalseks kogu ettevõttele, ning kuidas kriisi vältida ja lahendada. Me mängime maailmas kõrgelt hinnatud küberharjutusväljakutel läbi päriselust tuttavad situatsioonid, mis ohustavad iga päev meie asutusi ja ettevõtteid järjest ägedamalt.
Kokkuvõtteks. Eestil on vaja juhte, kes tajuvad muutuste vajadust ja juhivad digimaailmas edukalt inimesi ja organisatsioone. Sellised juhid peavad tõusma uue digipöörde veduriteks, et kasvatada Eesti konkurentsieelist, et meie riik oleks jätkuvalt ihaldatud sihtpunkt välisinvestoritele ja keskus uutele digiteenustele. Aga peame harjuma uue reaalsusega, et sellele gripihooajal enam lõppu ei tule ning tänu asjade interneti kasvule lähevad haigushood veel ägedamaks. Juba homme võib sinu kodus internetti ühendatud külmkapi või kaisukaru kaudu toimuda rünnak sinu tööandja vastu, aga veel hullem, kui rünnak tabab näiteks haiglat, kus seetõttu peatuvad operatsioonid ja sinu lähedase elu päästmine.
Seega - on aeg aduda, et kui ettevõtte juht ei pea vajalikuks gripi hooajal käsi pesta, ei osta seepi ja ei näita vajadusel ette, kuidas pesemine käib, siis oleme me digitaliseerimise võidujooksu ette kaotanud. Me peame harjuma faktiga, et küberkuritegu on nagu tavaline vargus, mille eest sa ju täna kaitsed end kange metallukse ja mitme lukuga, mitte enam luuaga.
Artikkel ilmus 12. juunil Eesti Päevalehes
