Digitaalne transformatsioon ja järjest tihedam konkurents on juhtinud globaliseeruva maailma olukorda, kus peab iga päev olema valmis üllatusteks nii ühiskonnas, ümbritsevas keskkonnas kui ka kõige väiksemateski organisatsioonides. Iga üllatus – näiteks mõne uue leiutise kasutusele võtmine – käivitab automaatselt takistuste ja väljakutsete ahela, kuid avab alati ka uusi võimalusi õppimiseks ja arenguks. Üllatustest ja ootamatutest pööretest on saanud ettevõtjatele ja organisatsioonidele argipäev, milleks tuleb targalt valmistuda. Just selleks kogunevadki juulis Tallinnas toimuvale 34. EGOS kollokviumile 2000 erinevatest riikidest pärit organisatsiooniteadlast, et analüüsida üllatuste rolli organisatsioonide toimimises.
“Mida rohkem muutub juhitav keskkond, seda lihtsamaks peab muutuma juhtimine,” kommenteeris konverentsi Eesti-poolse korraldaja Estonian Business Schooli (EBS) rektor professor Arno Almann teema olulisust. EGOS on suurim seni Eestis ja kogu Ida-Euroopas toimunud teaduskonverents, mille korraldamise eelarve on miljon eurot. “See, et EGOS juhatus valis aastakoosoleku toimumiskohaks Eesti ja EBSi, on suur tunnustus meie teadlastele, kuna juhtimisteadus on üks väheseid teadusvaldkondi Eestis, mille uurijad teevad rahvusvaheliselt nii kõrgel tasemel ja tunnustatud koostööd, et sellise konverentsi korraldamine Eestis on võimalik.”
“Ida-Euroopasse laienemine annab võimaluse ka EGOS teadustegevusel edasi areneda, sest siinsed organisatsioonid on oma väärtuskultuuri tõttu vanemate Euroopa riikidega võrreldes erinevad ning muutuste ja üllatustega enam harjunud,” lisas konverentsi akadeemiline juht EBSi juhtimise õppetooli hoidja Kätlin Pulk. “Üllatused on organisatsiooni arengu olulised osad: oskus üllatada, üllatumise kogemus ja võimekus ootamatutes ja üllatavates olukordades adekvaatselt hakkama saada mängivad suurt rolli eelkõige siis, kui organisatsioon seisab silmitsi suuremate muudatustega.”
Konverentsi peaesinejaks on organisatsiooniteooria professor ja Organisatsiooni Aja Keskuse direktor Tor Hernes, kelle uurimisteemaks on aeg ja ajalisus ning nende olulisus organisatsioonides. Hernesi põnevatest projektidest võib välja tuua biolaguneva õllepudeli, mille kasutusele võtmise võimalikkust uuris teadlane Carlsbergi õlletehase uurimislaboratooriumis.
Üheks huvitavamaks esinejaks on ka Cambridge’i Ülikooli professor Mark de Rond, kes uurib organisatsioonide toimimist ekstreemsetes oludes. Näiteks viis de Rond läbi etnograafilise uuringu, viibides pool aastat sõjaväehaiglas Afganistanis. Rondi raamat “Meeskond ja mina” ilmus 2013. aastal eestikeelsena. Tallinna konverentsil juhib ta plenaarettekannet, mille teemaks on institutsioonide areng keerulistel aegadel ja oludes.
Lisaks esinevad Tallinnas mitmed teised tuntud teadlased, nende hulgas William Ocasio, Ann Langley, Renate Meyer, Nelson Phillips, Paul Adler, David Ravasi.
34. korda korraldataval ja esmakordselt Eestis rahvusooperis Estonia toimuval EGOS (European Group for Organizational Studies) kollokviumil arutletakse kolme päeva jooksul enam kui kuuekümnel erineval organisatsiooniteooria teemal, millele lisanduvad eelkonverentsi paneelid ja paralleeldiskussioonid. EGOS toob Tallinnasse ühiskonna ja organisatsiooni uurijate absoluutse paremiku: 2000 osaleja hulgas on maailma hinnatumad ülikoolid ja teadusasutused, näiteks Harvardi Ülikool ja Copenhagen Business School, aga ka suurimad teadusajakirjade väljaandjad ja kirjastused nagu Oxford University Press ja Cambridge University Press. Kui tavapäraselt osaleb EGOSi aastakoosolekul vaid paar Eesti teadlast, siis tänavune Tallinnas toimuv kollokvium annab võimaluse osalemiseks rohkematele siinsetele organisatsiooniuurijatele.
EGOS (European Group for Organizational Studies) on suurim rahvusvaheline teadlaste võrgustik, mille katusorganisatsiooni peakontor asub Berliinis ja aastakoosolek toimub kollokviumi formaadis tänavu Tallinnas. Järgmised aastakoosolekud toimuvad Edinburgis, Amsterdamis ja Hamburgis. EGOS kollokviumi Eesti-poolne korraldaja ja vastuvõtja Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, mille teadlased on EGOS rahvusvahelise võrgustiku tunnustatud liikmed. EBSis õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast, kes saavad oma teadmisi käia täiendamas 60 partnerülikoolis üle maailma.
Järgmine uudis
