„Teame, et peaksime isiklikke ja pere rahaasju oma tuleviku heaolu kindlustamiseks korraldama ratsionaalselt igas eluetapis: pidama eelarvet, mõtlema läbi oma vajadused ja soovid nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis ning tegema nende täitmiseks arukaid valikuid. Tegelikkuses aga kipume eelistama tänast heaolu kaugema tuleviku eesmärkide nimel töötamisele ning elama pigem palgapäevast palgapäevani,“ tegi Estonian Business Schooli (EBS) värske doktor Leonore Riitsalu kokkuvõtte oma doktoritöö „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“ peamisest uurimistulemusest.
Riitsalu lisas, et vananeva rahvastiku, muutunud pensionisüsteemide ja keerukate finantsteenuste tingimustes on selline finantskäitumine inimestele rahaliselt kahjulik. „Poliitikakujundajad on võtnud enam kui viiekümnes riigis vastu riikliku finantshariduse strateegia, mille eesmärgiks on rahatarkuse ehk finantskirjaoskuse parandamine. Strateegia rakendamisel lähtutakse eeldusest, et arukate finantsvalikute tegemiseks piisab headest teadmistest ja rahuldavast sissetulekust. Paraku näitavad uuringud aga vastupidist – teadmised ei vii alati aruka finantskäitumiseni ning hoolimata kõrgest sissetulekust elavad paljud inimesed ilma pikaajalistesse eesmärkidesse investeerimata,“ selgitas Riitsalu.
9. mail kaitses Leonore Riitsalu Estonian Business Schoolis oma doktoritööd „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“, mille juhendajaks oli professor Katri Kerem (Estonian Business School) ning oponentideks professor Liga Peiseniece BA Äri- ja Finantskoolist (BA School of Business and Finance) Lätist ning emeriitprofessor Fred van Raaij Tilburgi Ülikoolist Hollandist.
Riitsalu doktoritöö olulisemad leiud:
- Eesti inimesed ei rakenda piisavalt oma finantsteadmisi ja sissetulekuid tuleviku rahalise heaolu kindlustamiseks.
- Eesti õpilaste kõrget rahatarkuse taset PISA testis mõjutab vanemate jõukusest enam kodune raamatute arv.
- Eesti- ja venekeelse õppekeelega koolide suurt erinevust finantskirjaoskuse skooris selgitab üksnes raamatute arv kodus.
- Kohustusliku pensionifondi on enda sõnul teadlikult valinud vaid 9% vastanuist, paremad finantsteadmised ei selgita kaalutletud valikut ja otsust mõjutab sageli tuttava või müügimehe soovitus.
Doktoritööga saab tutvuda siin.
Leonore Riitsalu on finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija. Enne teadustöö alustamist juhtis ta rahatarkuse koostööprojekte Finantsinspektsioonis ja esindas Eestit OECD rahvusvahelises finantshariduse võrgustikus. 2014. aastast on ta külalislektor EBS-is ja Tartu Ülikoolis. Samuti on Leonore MTÜ Rahatarkus kaasasutaja. Konsultandina nõustab ta muuhulgas Arenguseire Keskust, OECD-d ja Saudi Araabia Keskpanka.
Eelmine uudis
