Longboard võidutses Tudengiettevõtluse konkursil 

Tõestada tuli end zürii ees, auhinnafond oli pingutamistväärt ning õnnestusmissoov suur. Züriisse kuulusid: Mart Habakuk, Edward Rebane, Timmu Tõke, Gert-Kristjan Rungi, Kaisa Pilnik ja Maris Prii.   
 

Konkurss oli tihe ning esikohta jahtisid 17 tudengifirmat. Firmasid oli loodud nii kohukeste jäätise valmistamisest kui funktsionaalse mööbli valmistamise valdkonnani, alates kosmeetika kottidest kuni poksivõistluste sarjani. Võitjaks tuli Longboard, kelle missiooniks on luua unikaalse disainiga käsitööna valminud longboarde. Noormehed ettevõtte taga on Karl Johann Reitalu ja Fred Kaas. Ettevõtte eesmärgiks on levitada läbi oma toodete edasi rohelist mõtteviisi ning viia inimesed toast välja liigutama.
 
Pea 20 aastat ainet juhtinud Ülle Pihlaku silm on endiselt särav ning üliõpilased sellise õppimisvõimalusega väga rahul. Ülle Pihlak on varasemalt öelnud just nii: “Eesti Nokia peitub tudengite peades! Olles aastaid töötanud tudengiettevõtetega, näen seal aina süvenevat huvi innovaatiliste toodete arendamise vastu. Noortele ettevõtjatele on iseloomulik avatud mõtlemine ning olen kindel, et varem või hiljem koorub sealt selline äriidee, mille üle Eesti võib uhke olla.” 

Üks tudengifirmadest, kelle tegevuse üle võib kogu Eesti uhke olla, on 2014. aastal loodud ja aasta hiljem Riias Baltimaade tudengifirmade konkursil teise koha saanud Wolfprint 3D. Firma, mille esimesed investorid olid muide Madis ja Mart Habakuk, pakkus alguses 3D-printimise teenust. Nüüd toodetakse 3D-skännereid, mida on müüdud nii Euroopasse kui ka USA-sse. Rahvusvahelises meedias sai suurt tähelepanu ultrahelipildi põhjal veel sündimata lapse 3D-printimise võimalus, mis näitab vanematele last juba enne seda, kui maimuke ilmavalgust näeb. 2018. aastal lõi ettevõte nutitelefonirakenduse, mis loob inimestest 3D-avatare, võimaldades neil siseneda virtuaalmaailma. Wolfprint 3D on ilmselt üks eredamaid näiteid edukalt tegutsevast tudengifirmast. Kuid loomulikult ei jätka kõik tudengifirmad tegevust. Ülle Pihlaku sõnul jääb tudengifirmadest edasi tegutsema umbes 10%.