28. detsembril 2023 möödub EBSi asutaja Madis Habakuke sünnist 85 aastat. Jagame sel puhul lugemiseks EBSi ettevõtlusprofessori Tiit Elenurme mälestustest inspireeritud arvamusartiklit.
Madis Habakuk sündis Avinurmes ja lõpetas Tallinna Mäetehnikumi enne Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse ja ökonoomika erialal kõrghariduse omandamist ja seejärel tolle aja kohta uudseid tooteid valmistanud Normas töötamist. Ilmselt aitas see taust tal hiljem juhtimisteaduse ja ärihariduse arendajana tehnikainimesi ning teiste elukutsete esindajaid hästi mõista. Minul avanes võimalus esimest korda tema käe all õppida ja töötada Tallinna Polütehnilise Instituudi Majandusteaduskonna juhtimise ja planeerimise kateedris eelmise sajandi 70ndatel aastatel. Ta oli äsja saabunud stažeerimiselt Poolas ja vahendas meile sealt saadud USA käsitlusi eesmärgi kaudu juhtimisest. Tol ajal oli tulemusvestlus ülemuse ja alluva vahel strateegiliste võtmetulemuste ja eesmärkidele kokkuleppimiseks ning alluvale eesmärkide saavutamise meetodite valiku usaldamine siin uus põhimõte. Juhtimises oluliste eesmärkide püstitajana oldi harjunud käsitlema vaid kommunistliku partei juhtkonda ja töömeetodite valikut kammitses nõukogulik bürokraatia. Ka nüüdisajal ei suudeta sageli vahet teha tulemusvestluse ja arenguvestluse vahel. Tulemusvestluse põhimõte on keskenduda aasta või lühema perioodi mõõdetavatele tulemustele, arenguvestluse sihiks aga siduda töötaja pikemaajaline enesearendamine organisatsiooni strateegiaga. Kui 21. sajandil soovitakse talente pikemaks ajaks organisatsiooni tulevikuga siduda, peaks arenguvestlusel otsima sidet organisatsooni väärtuste ja töötaja väärtuste vahel.
Aastatel 1978-1988 oli Madis Habakuk Eesti Majandusjuhtide Instituudi rahvamajanduse juhtimise kateedri juhataja. Kuni laulva revolutsioonini kandis see asutus nime Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituut, mida on ühe hingetõmbega raske välja öelda. Vaatamata sellele nimetusele saime tänu õppetooli juhatajale lugeda palju tol ajal raskesti kättesaadavat USA juhtimiskirjandust. Madis andis meile instituudi töö kõrval võimaluse enda ettevõtlikkust organisatsioonist väljaspool proovile panna. Ta suunas meid Mainori koolitusüksusele lühikursusi välja pakkuma. Kuigi kursused olid suunatud riiklike ettevõtete tipp- ja keskastme juhtidele, oli neil valikuvõimalus paljude kursuste vahel. Kui meie pakutud kursus osutus ettevõtete juhtide jaoks populaarseks, teenisime lisatulu isegi käsumajanduse tingimustes. Üheks õppetooli juhataja meelde jäänud ütluseks oli tol ajal ja ka hiljem: „ Hea peremehe majandpidamises teeb ka vasikas tööd“. Ta keskendus alati inimeste peidetud võimete leidmisele ja rakendamisele, isegi kui see inimene esimesel korral katsetades parimat tulemust ei saavutanud. Imestasin, kui palju ta pühendas aega enda töötajate ärakuulamisele ja suunavate küsimuste esitamisele aastaid enne, kui coaching Eestis populaarseks muutus. Kahju, et sellele inglisekeelsele sõnale ei ole veel leitud üldtunnustatud eestikeelset vastet. Madis Habakuke juhtimispraktikat tõlgendades sobiks selleks mõisteks hästi arengunõustamine.
Rahvamajanduse juhtimise kateedris ei piirdutud turumajanduse tundmaõppimisel Soome televisiooni vaatamisega nagu paljud Põhja-Eesti televaatajad. Nõukogude süsteemi piirangutele vaatamata õnnestus Tallinnas korraldada juhtimisalane ühisseminar ja näitus Soome koolitusfirmaga LIFIM. Sellest seminarist sai hiljem riigipiiride avanedes alguse koostöö mitmete Soome juhtide koolitajatega ja juhtimiskonsultantidega. Õppisime Madis Habakukelt ja samas kateedris pikka aega töötanud sotsioloogilt ja juhtimisfilosoofilt Ülo Vooglaiult, kuidas erinevate ühiskonna ja organisatsiooni arendamise teooriate ning prioriteetide üle konstruktiivselt vaielda. Madis rõhutas tavaliselt keskendumist 5-7 põhieesmärgile, et läbimurret saavutada ja süsteemi muuta. Ülo aga põhjendas kompleksset käsitlust, et ükski edu saavutamiseks oluline ressurss või tingimus tähelepanu alt välja ei jääks. Oli palju sisukaid arutelusid, kus nad teineteise lähenemisviise probleemidele kritiseerisid aga ka täiendasid. Kui tolleaegse ametliku ideoloogiaga vastuolus olnud ideede konstruktiivne ja üksteise suhtes lugupidav arutelu oli võimalik totalitaarse ühiskonna raamides tegutsenud organisatsioonis, siis miks on selleni nii raske jõuda demokraatlikus ühiskonnas ja selle riigikogus? Vast vajame 21. sajandil mustvalge mõtteviisi asemel veelgi enam võimet suures pildis seoseid näha ja erinevate otsuse variantide pluss ning miinuseid tasakaalukalt arutada?
Aastal 1988 asutas Madis Habakuk koos USA professori Peter Marshall Fitzgeraldi ja Kanadas elanud Ilmar Martensiga juhtimis- ja ettevõtlusharidust pakkuva Eesti Kõrgeima Kommertskooli. Nüüd juba 35 aastat tegutsenud ülikooli rahvusvahelist haaret peegeldab ülikooli praegune nimetus Estonian Business School. Ülikooli sihiks on algusest peale olnud aidata üliõpilastel saada tuleviku tegijateks. Ülikooli algusaastatel said mitmed peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti majanduselu ja poliitika tipptegijatena meie tulevikku kujundanud inimesed esimese võimaluse ülikooli koostööpartnerite juures Kanadas ja USAs turumajandusega lähemalt tutvuda. Tänu sellistele algatustele oli Eesti turumajandusele üleminekuks paremini ette valmistatud kui enamik meie saatusekaaslasi käsumajanduse ajastust. Ülikooli algaastatel õppisid paljud üliõpilased tegevuse kaudu. Pandi rõhku praktilistele projektidele, kus teoreetilisi teadmisi tuli õppija jaoks uues olukorras tema organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks kohe rakendada. 21. sajandil oleme Eesti avatud majanduses jõudnud olukorda, kus eesmärk on senisest enam innovaatiliste toodete ja teenustega välisturgudele jõuda. Selleks peame üliõpilasi treenima rahvusvahelistes tiimiprojektides mugavustsoonist väljuma ja kultuuribarjääre ületama.
Madis Habakuk propageeris Eesti kõrghariduse rahastamisel erineva omandivormiga ülikoolide avatud konkurentsi põhimõtet. Riigi poolt keskhariduse omandanutele haridusosakute andmine võimaldaks abituriendil endal paremini otsustada, millisesse ülikooli astuda. Haridusosakud looksid jõukamate ja vähem jõukamate perede lastele võrdsemad ja avaramad valikuvõimalused kõrghariduse omandamiseks Eestis või välisriikides kui praegune tasuta kõrgharidus. Teadmuspõhine turumajandus ei saa toetuda vaid ametnike otsustele, millist teadmise loomist ja jagamist rahastada. Tuleviku tegija vajab valikuvabadust ja oskust mitu käiku ette mõelda. Ta ei karda teha julgeid otsuseid, kuid oskab hinnata otsuste tagajärgi. Madis oli kuni elu lõpuni tuleviku tegija ja toetas noori, et neist saaksid tuleviku tegijad.
Tiit Elenurm
EBS ettevõtlusprofessor
28.12.2023
Eelmine uudis
Unistusest tulemuseni - aastaga MBA magistrikraad
Järgmine uudis
