Ettevõtlust ja innovatsiooni käsitletakse teaduskirjanduses seotud fenomenidena. Siseettevõtlus ehk intrapreneurship omakorda on ettevõtlus spetsiifilises kontekstis, kus väärtus organisatsioonile luuakse läbi töötajate ettevõtliku käitumise. „Praegu on see potentsiaal suuresti avamata,“ märgib Kikas, kes soovitab töötajate innukusele rohkem tähelepanu pöörata. „Ettevõtlikke töötajaid ei ole just liiga palju.“
Global Entrepreneurship Monitori andmetel, mis mõõdab ettevõtluse taset erinevates riikides, on siseettevõtluse tase Euroopa Liidu riikides pehmelt öeldes madal. Vaid alla viie protsendi Euroopa töötajatest käitub oma töökohal ettevõtlikult.
Probleemi aitab lahendada Kikase väitekiri, mis keskendub uurimisprobleemile: kuidas edendada siseettevõtlust organisatsioonides läbi hariduse?
Innovatsiooni edendamiseks on tema sõnul vältimatu võtta suund siseettevõtlusharidusele. „Kui tavapärases mõistes ettevõtjaid on u 15 protsenti tööealisest elanikkonnast, siis siseettevõtluse puhul on kaasatud märksa laiem osa – olemata ise ettevõtjad, saavad inimesed siiski tegutseda ettevõtlikult oma töökohtadel.“
Kikas selgitab, et ettevõtlusharidus laiemalt peaks olema siseettevõtlusharidus, et see oleks relevantne laiemale osale ühiskonnast. „Kõik ei saa olla ettevõtjad. Aga ka ülejäänud elanikkond peaks saama ettevõtlusharidust – seda kontekstis, kuidas näidata initsiatiivi töökohal. Ettevõtlikkus kui initsiatiivikus on laiem teema: seda saab väljendada kõikjal.“
Hoiakute muutmine suurim komistuskivi
Siseettevõtluse kompetents toetub kolmele sambale: teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Kui teadmisi on võimalik omandada kiiresti ja oskuseid õppimise käigus, siis hoiakute muutmine võtab kauem aega.
Kikas märgib, et suurimaks komistuskiviks saavadki sageli hoiakud. Kui traditsiooniline juhtimissüsteem toimib ülevalt alla, siis uus suund, mis soodustab töötajate potentsiaali avaldumist, töötab alt üles. „Uuringud näitavad, et traditsioonilise süsteemi puhul jääb suur hulk töötajate potentsiaali kasutama.“
Siseettevõtliku organisatsiooni mudel hõlmab nii ettevõtte kultuuri, struktuuri ja protsesse kui ka üksikisiku taset. Arvestama peab ka sellega, et kõik töötajad ei ole potentsiaalsed innovaatorid. „Kõik ei ole ettevõtlikud, ainult osa. Ja see osa – innovaatorid – peavad olema motiveeritud,“ rõhutab Kikas. „Seejärel tulevad mängu kompetentsid.“
Kikase sõnul ei esine siseettevõtliku organisatsiooni mudelit veel palju. „Seda pole palju, sest juhid ei ole seda soodustanud. See on juhtkonna otsus, soodustada või mitte.“ Kikase doktoritöös toodud mudelid aitavad otsust ellu viia.
Mart Kikase 14. detsembril 2022 kaitstud doktoritööga saab tutvuda siin.
Doktoriõppe võimalustega EBSis saad tutvuta siin