Uuringus „Investeering tulevikku: kvaliteetsed investeeringud haridusse ja koolitustesse“ analüüsiti nelja peamist valdkonda, mis avaldavad õppetulemustele kõige suuremat mõju: õpetajad ja koolitajad, hariduse infrastruktuur, digitaalne õpe ning haridusõiglus ja kaasatus. Aruanne hõlmab ka COVID-19 pandeemia pikaajalisi tagajärgi ning äsja saabunud üliõpilastest sisserändajate integreerimist.
Aruandes leiavad käsitlust küsimused:
• Millised haridus- ja koolitusmeetmed on Euroopa Liidu (EL) riikides kõige tõhusamad ja kui tõendatud on kulud-tulud?
• Kuidas saab investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust parandada ja kuidas peaks olema kujundatud andmekogumine ja tõenduspõhine poliitika?
• Kuidas teha eelnenu põhjal hariduspoliitilisi otsuseid – kuhu konkureeritavest meetmetest investeerida?
Töörühmas esindas Eestit haridusökonoomikale spetsialiseerunud EBSi majandusprofessor Kaire Põder, kelle haridusuuringute keskmeks on peaasjalikult haridusõigusele suunatud teemad: koolivalik, konkurents hariduses, meritokraatia toimimispõhimõtted hariduses, eesti ja vene koolide problemaatika ning kõrghariduse rahastamine.
„Raporti fookus on tõenduspõhistel praktikatel, nii eksperimentaalsete meetoditega leitud tõendusel, selle puudujääkidel, kui ka poliitikate elluviimise kuludel ja tuludel,“ selgitab Põder. Just tõenduspõhisus eristab tema sõnul raportit varasematest.
Euroopa Komisjoni volinik Mariya Gabriel märkis uuringut tutvustavas ettekandes, et komisjoni eksperdid tuvastasid liikmesriikides mitmeid paljutõotavaid haridus- ja koolituspraktikaid, aga ka valdkondi, kus teadmisi kvaliteetsete haridusinvesteeringute kohta saaks tugevdada. Ta rõhutas, et toodud soovitused aitavad kaasa uue hindamiskultuuri ja tõenduspõhise poliitikakujunduse loomisele hariduspoliitikas, mis on strateegilise tähtsusega Euroopa haridusruumi ülesehitamiseks. Samuti panustavad need Euroopa rohe- ja digipöörde läbiviimisesse ning kaasava ühiskonna ja majanduskeskkondade arendamisse.
Miks on haridus hea investeering?
Haridus on isikliku arengu ja heaolu aluseks, kuid selle kasutegurid ulatuvad palju kaugemale üksikisikust, mõjutades kogu ühiskonda, selgub uuringust.
„Andmed näitavad, et keskmine ühe täiendava kooliaasta tasuvus on umbes 9% aastas,“ selgitab Põder. „Need tulud ei ole aga ainult eratulud, vaid haridusel on ka ühiskondlik tulu ehk tulu kõrgemast maksulaekumisest, innovatsioonist, suuremast lisandväärtusest ehk nn hariduse positiivsest välismõjust. See on eratuludega võrreldes pea sama kõrge, ulatudes kesk- ja kõrghariduse tasemel üle 10% aastas.“
Lisaks on haridus positiivselt seotud tervisega, eluga rahuloluga, kaasatusega ühiskonda ja teiste hea elu tunnustega. Põder märgib, et paraku näitavad uuringud, et haridusse on sisse ehitatud mitmed mehhanismid, mis süvendavad hariduslõhet ehk vähendavad madala sotsiaalmajandusliku staatusega õpilaste võimalusi haridust omandada. „Sellisteks probleemseteks poliitikateks on näiteks varajane hariduse rööpastamine (kutse- ja akadeemilisse haridusse), aga ka õppekorraldus (näiteks klassikursuse kordamine) või kõrghariduse tulemustepõhine rahastamine.“
Seega ei tähenda tõenduspõhine poliitikakujundamine ainult õigete asjade tegemist, vaid ka valede asjade tegemata jätmist, rõhutab professor. „Selleks, et tõenduspõhist hariduskorraldust juurutada, ei tohiks karta eksperimenteerimist. Seda tohiks aga teha vaid eetiliste ja metoodilistelt läbipaistvate uuringute käigus, kus loodud tõendusmaterjal annab kinnitust poliitika rakendamiseks või tagasilükkamiseks.“
Selleks on Euroopa Komisjon loomas uut initsiatiivi „Learning Lab“, mille tegevuspõhimõtete tutvustamine jääb 2023. aasta algusesse. „Loodame, et Eesti koolid ja poliitikakujundajad on agarad uute väljakutsetega rinda pistma,“ sõnab Põder.
Haridusinvesteeringute hindamise rahvusvahelisse töörühma kuulusid
Gabrielle Fack (Prantsusmaa), Tommaso Agasisti (Itaalia), Xavier Bonal (Hispaania), Kristof De Witte (Belgia), Dieter Dohmen (Saksamaa), Sanne Haase (Taani), Jan Hylen (Rootsi), Selina McCoy (Iiri), Mariya Neycheva (Bulgaaria), Maria-Carmen Pantea (Rumeenia), Francesco Pastore (Itaalia), Attila Pausits (Ungari), Jaana Puukka (Soome), Kaire Põder (Eesti) ja Julie Velissaratou (Kreeka).
Tervikaruanne on allalaetav siit
Prof Põdra haridusuuringud on kättesaadaval lingilt
