Enefit Lietuva tegevjuht Vytenis Koryzna märgib, et teema on kahtlemata fookuses - meil on Euroopa Liidu seatud eesmärgid aastaks 2030, meil on Pariisi kokkulepe. Küsimus on selles, kuidas me neid eesmärke suudame täita. „Peamine probleem on CO2 heitkogused, millest 70% tuleb energia tootmisest. Lahendus peitub selles suunas,“ ütleb Koryzna.
Tema sõnul on Ukraina kriis andnud tõuke arusaamisele, et energia tarbimise loogika nii ettevõtete kui ka üksikisikute tasandil on täielikult ja igaveseks muutunud. “Euroopa Liit astub õigeid samme. Iseasi, kas riikide valitsused suudavad hinda kontrollida,” lisas Koryzna.
EBS Executive Education programmi “21 century leader” juht Siiri-Mall Musten nõustub, et aeg, mil me lülitame lülitist lambi põlema ja maksame kuu lõpus arve, on läbi. Võimekus ise teadlikult juhtida oma tarbimist saab meie elustiili osaks. Inimesed vaatavad üle oma kütteallikad ja ventilatsioonid ning hakkavad jälgima tarbimismustrit, et energiakulu optimeerida.
Kozminski Ülikooli dotsent ja prorektor Aleksandra Przegalinska usub, et tulevikus toetume me üha enam tehisintellektile ehk teisisõnu algoritmidele.”Tehisintellekt võimaldab meil energia vajadust ennustada ja optimeerida energia kasutamist,” täpsustab Przegalinska.
Lahendus peitub tarbimisallikate ühendamises viisil, mis võimaldab meil analüüsida tarbimist ja mustreid, see annab meile andmed, mis omakorda tehisintellekti abiga võimaldab meil tarbimist ja kulu ennustada. “Toon näite põllumajandusest, kus me saame tehisintellekti abiga ennustada ilmastikutingimusi ning selle põhjal otsustada, millal ja mida külvata,” sõnas Przegalinska.
Tehnoloogia arengut ja selle mõju meie energiatarbimisele analüüsivad Musten, Koryzna ja Przegalinska pikemalt taskuhäälingu saates, mille leiad SIIT.
Head kuulamist!
