Liisi Karindi / EBS, nooremteadur
Sarnaselt olukorrale mujal maailmas esitas möödunud aasta ka Eesti startup’idele tõsise eksistentsiaalse väljakutse. Nagu ökosüsteemi 2023.a. kokkuvõtet tegeval üritusel tõdeti, sai aastaid kestnud pidu läbi - miljardi asemel suutis sektor kaasata vaid mõnisada miljonit eurot. Vaatamata sellele jätkus startup’ide panuse kasv Eesti majandusse. Startup Estonia kohaselt moodustab startup sektor koos IKT-ga juba 7,2% kogu meie riigi SKP-st. Kuigi töötajate arv vähenes võrreldes eelneva aastaga 4% võrra 12 484 inimesele, kasvasid riigikassasse tööjõu pealt makstavad maksud lausa 18% ehk 323 miljoni euroni. Põhjuseks on sektori kõrge keskmine palgamäär - 4253 eurot kuus, mis on 2,2 korda suurem kui Eesti keskmine brutokuupalk.
Sellest statistikast joonistub välja aga ka sektori üks tõsisemaid murekohti - tööjõud ja selle maksumus. Peale raha kaasamist arvestavad startup’id oma ellujäämiseks ajaga, mis neil jääb kuni vajaduseni järgmise ringi investeeringute järele. Vahepealset aega saavad nad kasutada n-ö päris tööks ehk toote- ja äriarenduseks, kuid siia sisse tuleb aegsasti arvestada ka uue rahastusringi ettevalmistamine. Aja pikkus sõltub sellest, kui kiiresti raha kulub. Asutajad seisavad tihti silmitsi dilemmaga, kas teha rohkem olemasoleva ressursiga (riskides potentsiaalsete läbipõlemistega) või värvata turult lisaväge, et kiiremini kasvada ja oma konkurentsivõimet suurendada. Arvestades ülal mainitut kõrget palganumbrit (palgafondiks ümberarvestatuna 5690 eurot kuus) tähendab aga värbamine tunduvalt suuremat rahakulu ja seega ka tööks ning järgmiseks rahatõstmiseks jääva ajaperioodi lühenemist.
Nagu keskmise palga numbrid veel näitavad, on startup’ide puhul tegu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga, kelle järele on kogu maailmas suur nõudlus. Väikeriigi nagu Eesti kontekstis tähendab see suurt pingutust, et selliseid töötajaid leida ja alles arenevasse ettevõttesse värvata. Lisaväljakutseks on kolmandatest riikidest siia tulla soovijatele kehtestatud piirmäär 0,1% kogu Eesti rahvastikust ehk hetkel 1303 inimest, mis jaguneb kõikide sektorite vahel. Startup Estonia kohaselt pärineb aga 82% startup’ides töötavatest välismaalastest just nn kolmadatest riikidest ehk väljaspoolt ELi. Kuigi riik on teadlik sektori vajadustest ja muredest ning vastu tulnud mõningate lahendustega (nagu nt toetust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate tööjõumaksude osaliseks katmiseks), kaaluvad siiski mitmed startup-asutajad meeskondade loomist ja oma ettevõtte viimist riikidesse, kus on samaväärne tööjõud soodsam ja kättesaadavam.
Öeldakse, et iga kriis on ka võimalus. Startup’id ettevõtlusvormina on loodud just selleks, et suurtele ja keerulistele probleemidele lahendusi leida. Sellest lähtuvalt on üldine meeleolu sektoris siiski optimistlik ning uusi võimalusi pakuvad valdkonnad nagu julgeolek ja kaitse, rohepööre ja jätkusuutlikkus ning muidugi tehisintellekt ja süvatehnoloogia. Tähtis on vaid, et leiduks piisavalt neid, kes on valmis enda kanda võtma startup-ettevõtlusega kaasnevaid suuri raskusi ja riske - ja seda ka noorte seas. Nagu Triin Kask Estonian Startup Awards galal ütles: suurim väljakutse seisneb selles, et äriehitamise asemel eelistaks noored saada youtuber’iteks või influencer’iteks. Sellega me aga Eestit edasi ei vii.
Järgmine uudis
