Konverentsil esinesid rahvusvahelised külalised Paul Kingsnorth, Robin Hull ja Ville-Juhani Sutinen, samuti Eesti juhtiv kultuurimõtestaja ja tõlkija Märt Väljataga. Esitlused käsitlesid Huxley loomingut ja selle olulisust tänapäeva maailmas.
Üritus tõi kokku Huxley loomingu austajaid, hõlmas ettekandeid, vestlusringe ja raamatumüüki ning pakkus seeläbi intellektuaalset rikastumist ja inspiratsiooni, avas uusi vaatenurki kriiside ja muutuste ajastul.
Neile, kes ei saanud üritusel osaleda, pakume võimalust vaadata konverentsi salvestust siin.
Aldous Huxley (1894 – 1963) oli 20. sajandi üks mitmekülgsemaid ja salapärasemaid autoreid: kirjanik, filosoof, sotsioloog, vaimsete piiride avardaja. Eestikeelsele lugejale seostub ta romaanidega „Hea uus ilm“, „Saar“ ning müstiliste tsitaatide kogumikuga „Philosophia perennis“.
Võiks öelda, et Huxley „oli oma ajast ees“, aga pigem avaldub tema puhul võime olla ühenduses erinevate ajastutega, s.h tänapäevaga. Oluline osa Huxley loomingust seostub kriisiga, mis on 21. sajandi maailmas muutumas alaliseks seisundiks. Kriis on midagi, mida me ei soovi, aga samas pole põhjust kriise karta – hirm homse ees on millegi ületamiseks või lahendamiseks kõige nõrgem lähtealus. Kriis tähendab võimalust oma senised seisukohad ringi vaadata, muuta seda, mida on võimalik muuta, ning kohaneda sellega, mida muuta pole võimalik. Aga ennekõike ärgata, end mõtlema sundida.
Konverentsil aset leidnud ettekanded:
- Robin Hull, "Miks väärib Aldous Huxley lugemist?"
- Paul Kingsnorth, "Uus uljas masin"
- Ville-Juhani Sutinen, "Aldous Huxley “Saar” – katkise maailma ökotoopia'"
- Märt Väljataga, „Aldous Huxley ja Ants Oras: sugulashingede ühehäälne dialoog “
- Tuleviku vestlusring esinejate osalusel.
Järgneb konvrerentsi fotogalerii, fotograaf Enlil Sonn.
Eelmine uudis
Eesti sai rohetehnoloogia liidu
Järgmine uudis
