„Ega meie inimesed ei ole harjunud läbi ekraani suhtlema, see oli väga raske – kartsin, et kaotan kogu töö, mis ma meeskonnaga teinud olen,“ kirjeldab EBSi podcasti 25. episoodis kohtutäituribüroo juht Elin Vilippus olukorda märtsis 2022.
„Meeskond tuli appi, kui nad nägid, et ma hädas olin. Kõige parem oli lause, mis üks mu kolleeg mulle ütles: ära muretse, kui suvi tuleb, ilm läheb ilusaks, haigus läheb üle ja me saame jälle kokku. See tegelikult oligi see, mis päästis. Ma ise olin täiesti läbipõlemise ääre peal ja ei osanud kuidagi selle asjaga toime tulla,“ tõdeb staažikas kohtutäitur, kirjeldades, mis seisus ta oli 2020. aasta suvel hakul.
IT-sektoris projekti- ja meeskonnajuhina töötav Sander Tammesoo märgib, et tema nägi sel ajal, et kuigi inimeste ja meeskondade efektiivsus koroonakarantiinis langes, ei muutunud selle kõrval ettevõtte ootused tulemustele. „Selle pika perioodi tulemusena hakkas igalt poolt kärisema, sest ise ka ei saanud alguses aru, et efektiivsus on tegelikult madalam,“ lausub ta. Tammesoo jaoks lõppeski see olukord töölt lahkumisega. „Pidin aja maha võtma ja natuke ausamalt endale peeglis otsa vaatama – mida saab tänases reaalsuses endale lubada ja milliseid tulemusi oodata,“ põhjendab ta.
Iseenda kogemusest ja oma meeskondade hakkama saamist koroonapandeemia ajal otsustasid nii Vilippus kui Tammesoo teha EBS Executive MBA programmi raames teha ühise lõputöö, mis keskendus sellele, kuidas tundsid nende juhitud meeskonnad end aasta pärast koroonapandeemia algust. Ajendiks oli huvi, kuidas meeskond ja selle liikmed muutunud olude keskel tegelikult end tunnevad.
„Üks eduka meeskonna toimimise eeldus on tugev tiimivaim ja see on iga tiimi juures suur challenge – kuidas seda tekitada? Tavaline praktika on sotsiaalsed kohtumised ja natuke tööväliseid ettevõtmisi. Kui me nüüd sattusime olukorda, kus inimesed pidid olema nelja seina vahel kodudes ja sotsiaalsete sündmuste toimumise vahendit ei ole, siis tekib kohe küsimus, mis sellest tiimivaimust saab – kas see saab kannatada või mitte,“ räägib Tammesoo.
Kui tema sai oma ca 15 inimesest koosneva meeskonna päevapealt kodukontorisse kolida, siis Vilippusel oli 24-liikmelises meeskonnas üksikud inimesed, kes pidid jätkama tööd büroos, ülejäänud said jääda kodukontorisse. „Alguses me olime ju kõik väga paanikas. Ostsin kulleritele teised riided, palusin neid hoiustada eraldi, kummikindad ja maskid, mida järsku ei olnud enam kuskilt saada,“ kirjeldab Vilippus.
„See võib-olla isegi ei tule ainult pandeemiast, aga on täiesti selge, et mitte kunagi ei tule enam tagasi ainult kontaktmeeskonnad. Sinna ei ole mitte midagi teha ja nii see lihtsalt jääb,“ sõnab Vilippus, viidates oma uurimistöö tulemusele. 90% nende poolt küsitletud inimestest ütles, et nemad eelistavad kombineeritud töövormi.
„Tänagi kontoris vaatasin, et jälle on kontoris viis inimest ja nii palju tühja ruumi on siin!“ muigab Vilippus. Samas ei saa sellest pinnast ka loobuda, kuna Eesti inimene tahab ikkagi, et tal oleks oma kindel töölaud.
Pandeemia puhkemise järel tekkinud virtuaalsete ja hübriidmeeskondade sidususe kõrval uurisid Vilippus ja Tammesoo ka seda, mis mõju avaldas esimene koroona-aasta ka nende meeskonnaliikmete vaimsele tervisele. „Kui kogu aeg räägitakse vaimsest terminist, siis me leidsime uue termini – positiivne vaimne tervis. See on kõik see hea, mis annab inimesele jõu toime tulla raskustega, toetada teisi ja olla hea ühiskonnaliige,“ sõnab Vilippus.
Elini soovitused:
Raamat: Patrick Lencioni “5 põhjust, miks meeskonnad ei toimi”
Juhtimisnõuanne: Kuula inimesi kannatlikult!
Isiklik arenguväljakutse: Küsi oma inimestelt üle, et kuidas nad sind mõistsid?
Sanderi soovitused:
Raamat: Dale Carnegie “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi?”
Juhtimisnõuanne: Juht peab olema esimene, ka küsimaks rumalaid küsimusi!
Isiklik arenguväljakutse: Konsttuktiivse tagasiside andmist pean veel endas arendama!
Mis olid teised põnevad tulemused, milleni Vilippus ja Tammesoo oma meeskondasid analüüsides jõudsid, mitu korda nädalas tahaks inimesed töötada kontoris, mitu korda kodus ning miks võib see uus ebanormaalsus üksikisiku seisukohalt olla isegi parem, kui enne seda valitsenud normaalsus – kõigile neile küsimustele annab vastuse EBSi podcasti värske episood.
EBSi podcasti Satelliit 25. episoodi saab kuulata Youtube’is, Spotify’s ja Apple Podcasts'is.
Varasemalt avaldatud saateid saab kuulata siit: https://ebs.ee/ebs-podcast
--
Elin Vilippus on kohtutäitur ja olnud isikliku kohtutäituribüroo omanik enam kui 20 aastat. Kui 2001. aastal alustas ta peale justiitsministri poolt ametisse nimetamist oma tegevust üksinda, siis tänaseks töötab tema büroos üle 20 töötaja. 2006. aastast õpetab Elin oma põhitöö kõrvalt ka Tartu Ülikoolis täitemenetlusõigust ning viimased 5 aastat on ta olnud rahvusvahelise kohtutäiturite koja presidendi esimene nõunik. Elin arvab, et inimeste juhtimisel on kõige olulisemad juhi usaldus meeskonnaliikmete vastu ja oskus luua sidus meeskond.
Sander Tammesoo on viimased 11 aastat tegelenud tehnoloogia ja tarkvaraarenduse valdkonnas, proovides erinevatel aegadel väga erinevaid rolle. Nende hulgas on näiteks “leiutaja-robootik“, analüütik, testija, arendaja, projektijuht, tiimijuht ja tootejuht. Hetkel juhib Sander tarkvaraarendust cloud-manufacturing teenust pakkuvas ettevõttes Fractory. Lisaks arendab ja kasvatab ta aja- ning infojuhtimise koolitusettevõtet Produktiivsusklubi. Juhina peab Sander kõige olulisemaks oskust kuulata, sest see aitab inimese tegelikest soovidest ja motiividest aru saada.
