Tiina Merkuljeva läbi viidud uuring kinnitas, et väline grupisupervisioon võib avaldada positiivset mõju sotsiaaltöötajate töösooritusele juhul, kui see koosneb vähemalt viiest grupikohtumisest ja kui ollakse motiveeritud ja aktiivne selles osalema. Uuring juhib tähelepanu sellele, et välisest grupisupervisioonist loobumise põhjuseks võib olla kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö valdkonna juhtide vähene huvitu sotsiaaltöötajate käekäigu vastu ning vähene teadlikkus supervisiooni ja töösoorituse omavahelistest seostest. Töö sisaldab väärtuslikke järeldusi tulevastele uurijatele, superviisoritele, supervisioonis osalejatele ja poliitikakujundajatele sotsiaaltöö valdkonnas.
Tiina Merkuljeva avab oma doktoritöö valdkonda: „Sotsiaaltöötajate individuaalse töösoorituse ulatus on lai ning see hõlmab erinevaid aspekte: tööülesannete kvaliteetset täitmist, kohanemist organisatsiooni ja valdkonna psühhosotsiaalse keskkonnaga, võimeid ja oskusi tegutseda konkreetsetes sotsiaaltöö olukordades, kohaneda määramatusega ja tulla toime kriisiolukordadega.
Oma doktoritöös määratlen välist grupisupervisiooni kui õpisündmust, mida juhendab organisatsiooniväline professionaalne superviisor. See on sekkumine, millel on hariv ja toetav funktsioon ning mis avaldab mõju sotsiaaltöötajate individuaalsele professionaalsele sooritusele läbi kahe latentse faktori - enesetõhususe ja tööga kaasatuse.
Doktoritöös läbiviidud kvaasieksperiment kinnitas, et viiest grupikohtumisest koosnev supervisiooniprotsess mõjutas positiivselt sotsiaaltöötajate tööga kaasatust, kuid ei avaldanud olulist mõju sotsiaaltöötajate enesetõhususele. Lisaks sellele ilmnes, et grupisupervisiooni mõju avaldus ainult juhul, kui sotsiaaltöötajad võtsid osa kõigist viiest sessioonist. Uuring tõi välja, et supervisioonis osalejate enesetõhususe ja tööga kaasatuse näitajad olid kõrgemad kui neil, kes otsustasid mitte osaleda, ja seda juba enne supervisiooni.“
Doktoritöö juhendajateks olid professor Kaire Põder, Ph.D. ( Estonian Business School) ja professor Ruth Alas, Ph.D. (Estonian Business School)
Oponendid: Associate Professor Judit Strömpl, Ph.D. (Faculty of Social Sciences, Institute of Social Studies, University of Tartu) ja Airi Mitendorf, Ph.D., Development Manager (The National Institute for Health Development)
Juhendaja Kaire Põder toob välja doktoritöö peamise tugevusena võime kombineerida eksperimendipõhine ja tõendusel põhinev (evidence based) analüütiline mõtlemine hea andmekorjega ja andmete analüüsitehnikaga. „Kogu uurimisdisain oli väga hästi läbi mõeldud ja teostatud. Valdkonna ekspertiis on hea doktoritöö kirjutamisel sama tähtis kui teaduskirjanduse tundmine ja sobiva metoodika valimise oskus. Läbipaistva ja vettpidava metoodikaga töid on sotsiaalteadustes vähe, eriti neid mis jõuavad põhjuslike seosteni. Põhjused, miks supervisioon ei ole nii tõhus kui kvalitatiivne kirjanduse seda eeldas, jäid ekspertiisi tasemele, kuid astuti suur samm edasi nii raskesti mõõtmisele alluvate kontseptsioonide nagu enesetõhusus ja kaasatus operatsionaliseerimisel.“
Oponent, professor Judit Strömpl mainis oma hinnangus, et Tiina Merkuljeva doktoritöö on valdkonnas oluline ja märgiline ning doktoritöö raames läbi viidud uuring aitab ületada lünga teoreetiliste teadmiste ja empiiriliste andmete vahel.
Doktoritööga saab tutvuda siin.
Eelmine uudis
Vastuvõtt avatud: esita avaldus kevadsemestriks!
Järgmine uudis
