Esimesel jätkusuutlikkusele pühendatud suurüritusel NEXPO oli esindatud ka EBS

EBSi kõrval olid väljas ka erinevad startup-ettevõtted ja akseleraatorid, kelle oleme tihedas koostöös ja partnerluses, nagu Cleantech Estonia, Beamline Accelerator ja teised.

16. novembril oli huvilistel võimalik osaleda EBSi paneeldiskussioonil “Innovative Idea Journey in the Green Economy: Opportunities and Challenges for Green Startup”, mille korraldajaks ja programmijuhiks oli EBSi rohemajanduse ja jätkusuutlikkuse õppejõud Aleksandra Kekkonen. Moderaator Karoline Jostov (EBS, CarbonAccounts) juhtis panelistide haaravat vestlust, mis rõhutas akadeemilise ning ärimaailma koostöö olulisust valdkonna arendamisel. 

Arutleti intrigeerival teemal, kuidas saavutada tasakaal jätkusuutlikkuse ning ärilise kasumlikkuse vahel. Tõdeti mitmeid kompleksseid probleeme ning väljakutseid, mis startupide ees seisvad, alates jäikadest regulatsioonidest kuni konkurentsitihedal turul edu saavutamise ja globaalse laienemiseni. 

“Rohestartupid pakuvad samuti teatud osas commodity tooteid, kuid sõltuvalt piirangutest on neil raske saavutada konkurentsieelist ja nad jäetakse tihti “mängust välja”. Mida startupid vajaksid, on ühtsete ja selgete reeglitega võimalikult laialdane tegutsemisala,” möönis üks panelistidest, Jaan Sepping (EcoBase).

Tauri Türnpuu Tartu Ülikoolist rääkis, et saatan on sageli väikestes asjades ja paljugi võib minna valesti. “Kõige olulisem on kahesuunaline koostöö teadus- ja ärimaailma vahel, kuna akadeemilisest keskkonnast tuleb parim innovatsioon. Ta tõi välja, et võib olla raske minna tagasi ettevõtlusest ülikooli, kuigi praktiline kogemus on teadusringkondades tegutsedes vägagi abiks”. “Kõige aluseks on aga hea haridus ja investeerimine tarkadesse õpilastesse – seda nii madalamates kooliastmetes kui ülikoolitasemel – kes oleksid võimelised innovatsiooni looma”, osundas ta hetkel vägagi aktuaalset hariduse rahastamise ja õpetajate väärtustamise valusat teemat. 

Cleantech Estonia juht Kädi Ristok peab suurimateks väljakutseteks seadusandlust, rahastamist ja usaldusväärse kuvandi loomist väljaspool Eestit. Cleantech Estonia rolliks ongi aidata alustavatel ettevõtetel orienteeruda regulatsioonides ning “koputada õigetele ustele”, et oma ideed realiseerida. Ta tõdeb hea meelega, et ka avalik sektor on üha enam roheettevõtete taga. “Riik peakski olema jätkusuutlike ettevõtete suurim klient. Cleantech-sektoris on eluliselt tähtis olla esimene, olla kiire ja paindlik ning viia siin loodud innovatsioon ka Eestist välja”. 

“On vaja küll innovatsiooni, kuid ka roheettevõtlus on siiski äri,” väitis Beamline Accelerator juht Jana Budkovskaja ning tundis heameelt, et cleantech ei ole enam kitsas nišš, vaid moodustab turul juba märkimisväärse osa. Ta lisas: “On vaja perspektiivi muutust. Näiteks transpordi puhul nähakse peateemana sageli kütust, samas saab seda vaadata kui vajadust jõuda ühest punktist teise ning lahendused võivad olla hoopis mujal. Oluline, on tuua turule toode, mille järele on vajadus. Kuigi ärikiirendi on sageli alustava ettevõtte esimene investor, siis parim raha tuleb siiski klientidelt.” 

Hendrik Reimand (2CVentures) võttis enda poolt teema kokku nii: “Rohkem tuleks valdkonna arendamisel ja uuenduste väljatoomisel kaasata ülikoole ja ülikoolid peaksid olema veelgi paindlikumad ja kiiremad.  Koostöös peitub jõud − tiimid võiksid olla mitmekülgsed, kaasates nii teadlasi kui äriinimesi.”