Ärihariduse ümbermõtestamine: jätkusuutlikkuse integreerimine õppekavasse

a
Kliimamuutuste, ressursikahanemise ja keskkonnakao iseloomustatav kiireloomuline jätkusuutlikkuskriis nõuab viivitamatut tegutsemist. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) uusimad järeldused rõhutavad teema kiireloomulisust, kuivõrd viivitused süvendavad globaalse soojenemise ja ressursside nappuse probleeme. Ettevõtted ja ärijuhid peavad seega olema valmis nende väljakutsetega tegelema kohe turule sisenedes.

Nüüdseks on eetilised äripraktikad ja tootjavastutus, eriti Euroopa Liidus, tõusnud ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnast ametlike poliitikate tasemele. Neil praktikatel on potentsiaal kujundada tarbijakäitumist, mõjutades seeläbi ka ettevõtete poliitikaid. Antud ülekandefekt võib positiivselt mõjutada teisi sektoreid ja soodustada laiemat kultuurilist nihet jätkusuutlikkuse suunas. Äriharidus osutub selles kontekstis oluliseks tööriistaks. Eriti ärikoolidel on oluline roll tööjõuturu mõtteviiside ja oskuste kujundamisel. Nende mõju tulevastele juhtidele on märkimisväärne, mistõttu on jätkusuutlikkuse integreerimine õppekavasse hädavajalik. See tagab, et tudengid omandavad sügavama arusaamise jätkusuutlikest praktikatest ja nende integreerimisest äriliste otsuste tegemisse, kasvatades põlvkonda juhte, kes on pühendunud jätkusuutlikkuse probleemide lahendamisele.

 

Praegu uurivad EBSi teadlased, kuidas ärialane haridus saab olla tööriist hoiakute ja käitumise muutmiseks ning pakkuda tagasisideahelat, mis aitaks reguleerida tudengite käitumist, et see oleks jätkusuutlikum. Aleksandra Kekkonen, EBSi Vanemteadur, PhD selgitab: "Oluline uurimislünk seisneb täna teadmiste ja käitumise vaheliste sildade puudumises, ainult teadmiste edastamine on ebapiisav. Selle asemel on oluline strateegia käitumise muutmise hõlbustamine eneseregulatsiooni kaudu. Eneseregulatsiooni mõistet ja selle rakendamist jätkusuutlike harjumuste edendamiseks, eriti täiskasvanute puhul, uuritakse jätkusuutlikkuse teadlikkuse vaatenurgast tulevastele ärijuhtidele. Lisaks on vaja integreerida õppekavadesse tõestatud tõhusad ülesanded ja juhtumiuuringud, mis hõlbustavad rohelise mõtteviisi ja käitumise kujunemist. Teadmiste ja tegevuse vahelise lõhe ületamise kaudu saab ärialane haridus olla katalüsaatoriks jätkusuutliku muutuse loomisel tänaste ja tuleviku juhtide kaudu ning ettevõtetes."

 

EBS tegeleb teoreetilise uurimistööga ja püüab rakendada järeldusi, katsetades praktikas uusi ülesandeid ja lähenemisviise erinevatel kursustel. Seega on nt bakalaureuseõppe „Mõjuettevõtlus“ õppekava programm ning mikrokraadikursuste komplekt  magistriõppekaval „Rohemajanduse ja innovatsiooni võimendamine“ raames samuti kättesaadav MBA tudengitele ja avatud ülikooli kursustena, pidevalt uuendatud ja tõhusamate ülesannetega.

 

Ülalmainitud uurimustöö tulemusi esitletakse augustis Reykjavikis, Islandil toimuval 2024. aasta Nordic Academic of Management  (NFF) konverentsil.