Eesti avalikkuses peab rohkem, julgemalt ja avatumalt rääkima küberohtudest, et igaüks meist tajuks selgemalt oma vastutust - ühe tavalise inimese lohakus ja kehv küberhügieen võib lõpuks olla otsene põhjus, miks mõni poekett paneb oma uksed nädalaks kinni, miks mõni ettevõte kaotab miljon eurot ja läheb lõpuks pankrotti, miks jäävad haiglas ära kümnete patsientide operatsioonid, vastuvõtud jne.
Sellisele ühisele veendumusele jõudsid nädalavahetusel Arvamusfestivalil Telia Digitarkuse alal Liisa Past (Riigi Infosüsteemi Ameti juhtivanalüütik), Lauri Tankler (endine ajakirjanik ja Riigi Infosüsteemi Ameti värske analüütik), Klaid Mägi (küberjulgeolekuettevõtte CybExer Technologies’i küberohtude valdkonna juht) ja Toomas Danneberg (EBS-i magistriõppe juht, välissuhete ja äriarenduse prorektor)
Estonian Business Schooli korraldatud arutelult koorunud kolm kõige olulisemat mõtet on järgmised:
- Eesti inimeste suhtumises on vastuolu. Kui Kalamaja ühe maja trepikojast varastatakse ära ratas, siis kihab sellest kogu kohaliku kogukonna Facebooki kommuun. Kõik elanikud panevad järgmisel õhtul oma ratta kõvema lukuga kinni või peidavad tuppa ära. Kui aga näiteks pika ajalooga Eesti ettevõte TEA kirjastus ja keeltekool tunnistab avalikult meedias, et nad on nii ettevõtte kui oma töötajate kehva küberhügieeni tõttu kaotanud viie aasta jooksul üle miljoni euro, siis ei tekita see ühiskonnas mingit resonantsi. Sest Eesti inimeste jaoks on küberohud jätkuvalt kauged ja võõrad. Probleemi tajutakse alles siis, kui küberrünnak on kedagi otseselt mõjutanud. Seni on Eestis aga muu maailmaga võrreldes vedanud, mistõttu suur osa ei oska endiselt mõista, et kübermaailmas on puhkenud äge gripihooaeg, mis enam kunagi läbi ei saa.
- Eesti ettevõtlus ja ühiskond vajavad värske hoiakuga liidreid, kes suudavad tajuda digimaailma järjest teravamaid väljakutseid. Ettevõtte juhid peavad ennekõike mõistma, et kui nad ei pea vajalikuks gripihooajal käsi pesta, ei osta seepi ega näita oma töötajatele ette, kuidas pesemine käib, siis oleme me ettevõtluse digitaliseerimise võidujooksu ette kaotanud. Just seetõttu ongi EBS oma magistriõppeprogrammiga Digital Society võtnud eesmärgiks koolitada selliseid tuleviku liidreid, kes oleksid Eestis uue digipöörde veduriteks ning oskaksid teha küberruumis toimuvast lähtuvalt õigeid otsuseid, et digitaalsest transformatsioonist kasvaks konkurentsieelis nii nende oma ettevõttele kui laiemalt kogu Eesti majandusele.
- Kolm lihtsat soovitust enda küberhügieeni parandamiseks on järgmised: 1) kasutage oma e-posti ja sotsiaalmeedia kontode kaitsmiseks kahetasandilist autentimist, mille kohta leiab internetist täpsed juhised kerge vaevaga; 2) vahetage regulaarselt oma kontode ja nutiseadmete paroole ning muutke need nii tugevaks kui vähegi võimalik; 3) olge netis tähelepanelik - ärge avage tundmatuid kirju, manuseid ja lehekülgi. Samuti ärge hoidke netis tehnikat, mis ei pea seal ilmtingimata olema - alustades tolmuimejatest ja lõpetades kaisukarudega, neid võidakse teile teadmata kasutada järgmiste küberrünnakute platvormidena.
Eelmine uudis
Kristiina Urb: Igal ettevõttel võiks olla oma loovjuht
Järgmine uudis
