Aastapäevaseminar toimus 7. detsembril EBSi aulas. Seminar "Building The New: How Data, Information and Urban Design Shape our Community, Growth and Responsibility?" tõi kokku kokku tippeksperdid ning erikülalisena osales üles Nobeli preemia laureaat, majandusprofessor Bengt Holmström.
Meelis Kitsing, EBSi rektor kommenteeris seminari ellukutsumist ja teemavalikut: “EBSis tajume ettevõtete ja ärimaastiku, kogukondade ning ühiskonna aktuaalseid teemasid ja väljakutseid. Pühendame aastapäevaseminari vastutustundliku kasvu ja arengu temaatikale.”
Esimest paneeli “Andmed ja informatsioon – kuidas saavutada läbimurdelist kasvu?” vedas moderaatorina EBSi R&D juht Andreas Veispak. Rullus lahti haarav vestlus andmete olulisuse üle globaalses ettevõtluses, tehisintellekti rollist, suurest potentsiaalist, aga ka ohtudest AIga seonduvalt.
Esimeses paneelis osales MIT majandusprofessor ja Nobeli preemia laureaat Bengt Holmström. Holmström nõustus teiste panelistidega, et ChatGPT tulek on muutnud majandust ja maailma dramaatiliselt ning et andmete poolt genereeritud väärtus on tohutu. Rääkides ohtudest, mis kaasnevad andmete ja tehisintellekti domineerimisega, mainis ta, et ülim tsentraliseeritus toob kaasa ka suure haavatavuse, kuna ühe süsteemi kokkukukkumine võib halvata kogu ühiskonna toimimise. Ta rääkis ka Euroopa ees seisvatest väljakutsetest globaalses tehisintellekti võidujooksus. Võrreldes USA ja eriti Hiinaga on Euroopa tehnoloogia arengu osas maha jäänud ja takerdunud oma regulatsioonidesse, ajaloolisse pärandisse ja pikkade aastakümnete jooksul väljakujunenud süsteemidesse.
Holmström mainis: „Eesti on tänu piirava ajaloolise pärandi puudumisele võrreldes ülejäänud Euroopaga paremas seisus, see annab paindlikkuse ja kohanemisvõime, mis on kiiresti, isegi dramaatiliselt muutuvas keskkonnas kriitilise tähtsusega.“
Teine panelist Kadri Tuisk, EBSi vilistlane, ettevõtete SageOS ja Clanbeat asutaja ja juht ning aasta noor naisettevõtja 2021 rõhutas, et suurte andmekogumite kättesaadavus nõuab kriitilist mõtlemist, et hinnata nende andmete õigsust ja väärtust. Ta võrdles tehisintellekti tulekut interneti saabumisega – mõlemad on sarnase mõjuga muutused, nõudes inimese ajult kohanemist täiesti uue reaalsusega. Tuisk mainis, et kogukond muutub järjest olulisemaks, kuna üha turbulentses maailmas aitab kogukonna tugi areneda, kasvada ja ühiselt probleeme lahendada.
Kolmandaks osalejaks oli Lauri Antalainen, Digiwise juht ja protsessiinsener, kel on 4-5 aastat kogemus tehisintellekti (AI) kasutamisega ettevõtete kontekstis. Ta rääkis tarneahala digitaliseerimisest, täiesti uutest ärivõimalustest, mida AI avab ning inimeste täiesti uuest mõtteviisist alates ChatGPT turuletulekust. Kui enne käsitleti AI-d sarnaselt lendavate autodega, mis on tore teooria ning ilmselt need ühel päeval saabuvad, siis nüüd nähakse, et tehisintellekti revolutsioon on juba toimunud.
Teises paneelis “Linnakujunduse areng – milline on kogukonna ja osaluse roll majanduskasvus?” võeti luubi alla linnaplaneerimine ja -areng. Paneeli juhtis EBSi nõuandva kogu liige ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti protsesside arendusjuht Ave Habakuk. Antud paneeli kontekstiks on EBSi osalusel rajatav haridus- ja ettevõtluslinnak Eedu, mis annab põhjuse arutada multifunktsionaalse hoonekompleksi väärtuse ja väljakutsete üle.
Strateegiline visionäär, Helsingi linna endine peadisainer ja KONE disainidirektor dr Anne Stenros rääkis oma videopöördumises kogukondade loomisest läbi linnapõhise toiduinnovatsiooni ning kodanike rollist nutikate linnade kujundamisel. Ta jagas kuulajatega erinevaid põnevaid stsenaariume, mismoodi üks linn, ka Tallinn võiks toimida aastatel 2030, 2040, 2050 ja 2060. Märksõnadeks, kuhu areng tema arvates liigub on roheline, nutikas ja inimlik linn.
Panelist Birgit Linnamäe – EBSi doktorant, polüglott, ettevõtja, strateegiline konsultant ning moodulmajade eestkõneleja peab ühest suurimaks väljakutseks kaasas käia ja arvestada inimeste inimlikkusega, inimeste individuaalsete vajadustega ning pehmete väärtustega. Linnaplaneerimine on silmitsi suurte muutustega, kuna linnastumine toimub väga suure kiiruga, kõik muutub tsentraliseeritumaks ja efektiivsemaks. Ka see, mis sõnu me kasutame rääkides linna- ja ruumiplaneerimisest, on oluline ja mõjutab, missuguseks me ise oma tuleviku kujundame.
Birgit Linnamäe, kes oli ka seminari korraldajaks, kommenteerib: "Me oleme EBSis alustamas täiesti uut teekonda ja meie kiiresti muutuvas ning volatiilses keskkonnas soovime mõista, kuidas erinevad elemendid ja mehhanismid koos töötavad ning kuidas me saame ühiselt panustada oma tuleviku loomisesse."
Kristi Grišakov – linnaplaneerija ja teadlane, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht leidis, et moodne keskkonna- ja linnaplaneerimine nõuab uut mõtteviisi ja süsteemset lähenemist, alles seejärel tuleb tehniliste lahenduste otsimine. Tähtis on metodoloogiate suurest hulgast valida õige meetod, mis vastab strateegilisele eesmärgile ja loob sellise tuleviku, kuhu tahetakse jõuda. Senised linnaplaneerimise stsenaariumid on vananenud, vajavad ümber vaatamist ja ka otsuseid riigi tasandil. Näiteks, kas me tulevikus räägime ainult Suur-Tallinnast kui keskusest, või soovime me ka teisi keskusi arendada. Pidades oluliseks hariduse rolli rõhutas ta, et süsteemset mõtlemist tuleviku osas on vaja õpetada juba koolis.
Seminar on täies mahus järelevaadatav.
1. paneeli videosalvestus on siin.
2. paneeli videosalvestus on siin.
Eelmine uudis
