Mart Habakuk: “Olen elanud teadmises, et kooli rahastamine on koolipidaja ülesanne. Eestis on 79 koolipidajast linna ja valda oma koolivõrguga. Lisaks riiklikud ja erakoolid. Vahendeid oma ülesannete täitmiseks saavad koolipidajad erinevatest allikatest, valdavalt riigieelarvest. Regulatsioon sätestab miinimumnõuded ja piirangud eelarveliste vahendite kasutamisele. Käimasolev streik on suunatud valitsuse poliitika vastu, jättes vahele koolipidaja, kes on otseselt vastutav oma koolivõrgu kvaliteedi, tõhusa toimimise ja rahastamise eest. On kindlasti koolipidajaid, kes saavad soovi korral streikivate õpetajate nõudmised täita ilma, et selleks oleks vaja eraldada riigieelarvest lisavahendeid. Osa neist on seda juba teinud, aga osa laseb vaikides õpetajatel võidelda oma eelarvet suuremaks.
Kaire Põder, kes on EBSi professor ja Eesti koolide ning koolivõrgu efektiivsuse uuringu* kaasautor, näitab oma analüüsis, et linnade ja valdade kulud ühe õpilase kohta varieeruvad suuresti. 2022. aastal olid need kulud kõige väiksemad Narvas (3796 eurot), Tallinnas (4048 eurot) ja Rakveres (4066 eurot). Kõige kõrgemad kulud olid aga Ruhnu vallas, kus õpilase kohta kulus 22 251 eurot aastas, järgnesid Vormsi ja Kihnu vastavalt 13 150 ja 10 260 euroga. Eesti keskmine kulu õpilase kohta oli 5092 eurot, millest 67% moodustas personali töötasu. Vaid 15 linna ja valda 79st kulutasid õpilase kohta vähem kui Eesti keskmine. Need olid enamasti suuremad linnad ja nende lähivallad, kus võimalused riigieelarve väliselt oma koolivõrku investeerida on suuremad. Süsteemis on reserve. Arvan, et koolidevaheline koostöö ja ressursside jagamine on endiselt piiratud, õpetajate karjäärimudel ei aita kaasa elukutse prestiiži tõstmisele ning tasustamise põhimõtted ei toeta valukohtade leevendamist ega mõistlikul karjääriteel järgmisele tasemele pürgimist.
Teema on kahtlemata tähtis, aga probleemi defineerimine pelgalt rahakeskselt, selle esitamine kõikide koolipidajate probleemina ning hüpotees, et ainus lahendus saab olla täiendava raha eraldamine riigieelarvest, on liiga lihtsustatud ning ei arvesta tänase majandusolukorraga riigis. Eesti majandus on kahanenud seitse kvartalit järjest ja see ei pruugi olla põhi. Sellises olukorras on maksude tõstmine sama tõhus, kui väsinud hobuse üha jõulisem peksmine.
Süsteemne liikumine lahenduse suunas võiks alata õpetajate karjäärimudelist ja koolipidaja nägemusest oma koolivõrgust aastal 2034. Seejärel tegevuskava loomine soovitud tulemuseni jõudmiseks koos rahavoogude projektsioonidega. Lõpuks rahastuskokkulepe, mis toetab koolipidaja pikaajalisi eesmärke ja Eesti regionaalpoliitikat. Ülejäänuga peaks koolipidaja ja koolipere ise hakkama saama.”
*https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2023/11/2023_koolide-ja-koolivorgu-efektiivsus_uuring.pdf
