Raport annab ülevaate olulisematest statistilistest trendidest ning poliitika- ja praktikamuudatustest rändevallas Eestis ja Euroopa Liidus. Muude teemade hulgas käsitleb raport ka töö- ja ettevõtlusrännet.
EBSi vanemteaduri Ave Laureni uurimisvaldkondadeks on tööränne, globaalsed linnad ja innovatsioonikeskused, samuti tuleviku töö. Ave on Cambridge’i ülikoolis omandanud doktorikraadi geograafia erialal, kus ta oma teadustöö raames uuris kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu rännet Silicon Valley’sse ja San Francisco Bay Area’sse, analüüsides korporatsioonide rolli liikuvuse ja rändevoogude kujundamises. Samuti seda, kuidas see omakorda mõjutab poliitikate väljatöötamist ning migrantide kogukondi.
Milline oli mullu olukord töörände vallas Eestis ja Euroopas?
Viimastel aastatel on nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus pööratud aina enam tähelepanu töörände reguleerimisele ja tõhustamisele. Paljud riigid – sealhulgas Eesti – on hädas tööjõupuudusega, mis piirab Euroopa ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet. 2019. aastal muutus olukord Eestis veelgi kriitilisemaks, kuna tööpuudus langes sajandi madalaimale tasemele (3,9%) ja mis tähendab, et aktiivsete tööotsijate arv langes samuti.
Seetõttu pidasid riigid aktiivset talendijahti meelitamaks enda juurde sobivaid oskustöötajaid. Talendisõda muutus aga mõnevõrra keerulisemaks, sest Euroopa peab lisaks tavapärastele konkurentidele (USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa) võistlema nüüd kiiresti arenevate Aasia ja Aafrika riikidega, kes on hakanud ka töörände süsteeme lihtsustama. Näiteks Jaapan loodab lähiaastatel enda juurde meelitada ligi 300 000 talenti. Riigid püüavad end eri viisidel muuta välistööjõule atraktiivsemaks ja konkurentide hulgas paremini silma torgata. Eestis näiteks töötati välja maailma esimene digitaalnomaadi viisa, mis võimaldab tulla välismaalasel Eestisse, viibida siin turistina ja samal ajal jätkata töötamist välisriigi tööandja heaks või vabakutselisena asukohast sõltumata.
Samas aga püütakse Euroopa liikmesriikides vältida olukorda, kus suurenenud sisseränne võiks tööturuolukorra muuta hoopis probleemsemaks, viies tööpuuduseni või soodustades sotsiaalset dumpingut (ehk sotsiaalsete regulatsioonide ja standardite õõnestamine ja neist kõrvale hoidmine majandusliku kasu või konkurentsieelise eesmärgil, näiteks viies tootmise üle nõrgemate tööjõuregulatsioonidega riiki). Sellest tulenevalt tegeletigi 2019. aastal siseriiklike töörände süsteemide „kalibreerimisega“ kõikjal ELis, et leida paremat tasakaalu tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel.
Kui palju jõuab Eestisse välistööjõudu?
Eestis väljastati eelmisel aastal töötamiseks 2218 esmast elamisluba, mida oli umbes 20% võrra enam kui aasta varem. See pole aga täna enam peamine viis, kuidas välistöötajad meieni jõuavad. Esmastele elamislubadele kehtib Eestis sisserände piirarv, mis sisuliselt aga reguleerib vaid töörännet. Tööjõupuuduse olukorras on ettemääratud kvoot valmistanud siinsetele tööandjatele katsumusi, mille tulemusena hakati mõned aastad tagasi Eestis lubama ka lühiajalist töötamist seaduslikult riigis viibijatele ja mis on tänaseks muutunud peamiseks välistööjõu kaasamise kanaliks. 2019. aastal registreeriti 32 245 lühiajalist töötamist, mis oli enam kui 62% rohkem kui aasta varem ning 14 korda suurem kui töötamiseks väljastatud elamislubade koguarv. Kõige populaarsemaks lähteriigiks oli 2019. aastal Ukraina (24 327), kellele järgnesid Valgevene ja Venemaa.
Raportis tuli juttu ka aina kasvavast startupindusega seotud rändest. Mis olukord on sellega Eestis?
Kolmteist liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on kolmandatest riikidest pärit startup-ettevõtjate tarbeks loonud eraldiseisvad vastuvõtuskeemid ehk nn startup viisad. Esimestena tegid seda Euroopas Suurbritannia (2008), Iirimaa (2012) ja Hispaania (2013).
Eesti väljastab startup viisat ja elamisluba alates 2017. aastast nii ettevõtjatele kui ka startup töötajatele. Seejuures on meie süsteem muutunud lühikese ajaga üheks edukamaks kogu Euroopas ning oleme olnud eeskujuks teistele. 2019. aastal esitati 985 startupi hindamise avaldust (aastane kasv oli +25,6%) ning 201 neist said positiivse otsuse. Eestisse jõudis mullu 84 iduettevõtte asutajat ja 286 töötajat. Startupi eriregulatsiooni tõttu asutatud ettevõtete käive oli 2019. aastal 17,51 miljonit eurot ning Eesti riigile laekus neilt eri maksude näol üle 3 miljoni euro.
Kuigi ülevaade keskendus 2019. aasta muudatustele, siis kuidas on tänavune COVID-19 pandeemia mõjutanud töörännet?
Palju kajastust on leidnud Euroopas töörändesüsteemide puudujäägid, mis ei võimalda tulla toime ootamatute muutustega tööturul. Suureks katsumuseks on kriisi ajal olnud teatud majandussektorite (nt põllumajandus) sõltuvus välistööjõust, kus piiriülese tööjõuliikumise ootamatu peatumise tõttu oli tavapärane majandustegevus raskendatud. Põllumajanduses tekitas hooajaline tööjõu puudus probleeme toiduainete tarneahelatega ning seadis ohtu toiduturvalisuse Euroopas.
Lisaks kerkis probleemina esile töörändajate elamislubade sõltumine konkreetsest tööandjast ja töökohast, mille kaotamisega võib kaasneda riigis viibimise seadusliku aluse kadumine. COVID-19 pandeemia tagajärjel töökoha kaotanud välismaalastele muutus see suureks katsumuseks ja tekitas olukorra, kus seaduslikust rändajast võis üleöö saada ebaseaduslik riigis viibija.
Kui Euroopa põgenikekriisi järgselt vaadati läbi ja vajadusel korrastati paljudes liikmesriikides rahvusvahelise kaitse valdkonna õigusakte, siis COVID-19 kriisi järgselt on tekkinud vajadus teha sama töörände regulatsioonidega ning töötada koostöös huvirühmadega välja vajalikud riskiplaanid tulevikuks.
Kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport on kättesaadav EMN Eesti veebilehelt siit.
