Doktoriõppe kvaliteedileppes lepiti kokku doktoriõppe arendamise põhimõtted ja uued miinimumnõuded doktoritöödele, ehk missugusena doktoriõpet ja doktoritöid tulevikus nähakse.Lisaks teadusartiklitele võivad doktoritöö osadeks olla ka patendid või patenditaotlused ning muud rakenduslikud lahendused (nt insener-tehniline või tarkvaralahendus), samuti loometöö (nt avalik linastus, etendus, näitus või muu rahvusvahelisele publikule avatud esitus). See tähendab, et doktorant kui alustav teadus- ja arendustöötaja saab senisest paremini teha doktoritööd konkreetsete ettevõtete või avaliku sektori asutuste heaks ja nende juures. Nii aitab doktorantuur panustada ka kõigi nende organisatsioonide innovaatilisuse suurendamisse.
Ülikoolide jaoks on jätkuvalt oluline Eesti doktoriõppe ja doktoritööde rahvusvaheliselt võrreldav hea tase ning kindlus, et see annab meie noortele võimaluse ka akadeemilises sektoris edukat karjääri alustada.
Ülikoolide ühiseks eesmärgiks on, et valdav osa Eesti doktorantidest töötaks tulevikus nooremteaduri ametikohal või teeks koostöölepingu alusel teadus- ja arendustööd era- või avaliku sektori asutuse jaoks ning saaks selle töö eest ka mõistlikku tasu. See eeldab, et riik asendaks doktoranditoetused nooremteadurite töötasudega tasemel, mis arvestaks doktorantide kvalifikatsiooni ning võimaldaks tööle pühenduda. Praegune doktoranditoetus jääb õige pea jalgu alampalgale. Ülikoolid seisavad ühiselt selle eest, et ka riik ise väärtustakse teadus-, arendus- ja loometood.
Leppe tekst asub Eesti Rektorite Nõukogu kodulehel siin.
Allikas: Rektorite Nõukogu, ern.ee
