„Innovatsioon on leida olemasolevatele toodetele uut väljundit või lisa, mis annab konkurentsieelise olemas olevale,“ sõnas Tõnis Vaiksaar. Lisaks uuele tootele ja teenusele on uut väärtust võimalik luua ka näiteks protsessis. Efektiivne protsess vabastab aega ja võimaldab olulisel määral vähendada raiskamist. Tõnis lisab, et kestlike muutustega kaasas käimiseks tuleks harjutada rabajooksu - liikuda tuleb kiiresti, et vee peal püsida, kui ühtegi kandvat pinda jalge all ei tunne. Aga harjutada ei tohi looduskaitsealal!
Päevakorda tuli ka äsja maailma vapustanud kõige targem OpenAI . Kas ja kuidas ta meid mõjutama hakkab? Kui palju me loobume seetõttu inimaju kasutamisest ja krtiilisest mõtlemisest ja kui palju hakkavad tehisintellektil põhinevad tehnoloogiad inimestele nende otsuseid ette dikteerima? Meistriklassi juhtivõppejõu Anu Ruuli sõnul on seda enam vaja meil päriselt auditooriumites kokku saada, et olla andmete suhtes kriitilised, et ise luua enda reaalsust ja olla siiski veel kriitilise mõtlemisvõime poolest masinast üle, mitte vastupidi.
Kevadel alustavas programmis tuleb palju juttu ka innovatsiooni kultuurist. Innovatsiooni kultuur koosneb tinglikult neljast komponendist - tehnoloogia, inimesed, andmed, protsessid. Liis Laisaar: „Tiimitöö on üldse püsida viimaste uuendustega kursis. Õppimisaeg peab olema sisse kirjutatud töönädalasse. Et püsida asjade uuendustega kursis, ei ole mitte konkurentsieelis vaid baasvajadus“. Selleks aga on vaja luua turvalist töökeskkonda ja töökultuuri.
Innovatsioonivõimekuse meistriklass alustab 31. jaanuaril 2023. Kuula vestlust SIIT.
Eelmine uudis
Meelis Kitsing: olgem valmis ootamatusteks!
Järgmine uudis
