Loomeettevõtjad ning ettevõtlusmotivatsioon

Kristiina Urb
Kristiina Urb
Kristiina Urb juhib EBS-is loomemajanduse ja nutilinnade uurimisrühma. Ta on tundnud aastaid sügavat huvi loomemajanduse (ingl cultural and creative industries, CCI) vastu. Pärast kunstikooli lõpetamist sai temast loomeettevõtja, seejärel loomemajanduse sektorit uuriv doktorant ning kultuuri- ja loomeorganisatsioonide konsultant nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Loomemajandus on pidevalt muutuv ja mõjuvõimas valdkond, millel on oluline mõju ka väljaspool oma sektorit. Näiteks on loomemajandusel tänu oma eripärale oluliselt laiem mõju ka piirkondade, ühiskonna ning majanduse arengule. Näiteks Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu (2012) andmetel toob iga kultuuriürituse eelarvesse panustatud euro piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Inglise keeles nimetatakse seda spillover efektiks. Ka Põhjamaade loome- ja kultuuriettevõtete kaardistamine (2015) näitab, et loomemajandus on teistsuguse dünaamikaga, kui seda on harilikud tootlikkusele suunatud ettevõtted, kuna loomeettevõtted loovad peale majandusliku väärtuse lisaks ka sotsiaalset, kultuurilist ja säästva arengu väärtust. Urb defineerib oma uurimistöös loomeettevõtjat kui ettevõtjat, kes kasutab peamise ressursina oma toodete ja teenuste arendamiseks ning tootmiseks individuaalset loovust, oskust ja andeid ning tegutseb loomemajanduse sektoris.

   

Seetõttu on ülioluline, et loomeinkubaatorid mõistavad paremini loomeettevõtjate motivatsiooni ning seda, kuidas see võib erineda teiste ettevõtjate motivatsioonist ettevõtlusega alustamisel. Loomeettevõtjate ettevõtlusmotivatsiooni parem mõistmine on inkubaatoritele oluliseks toeks ka siis, kui nad püüavad edendada loomeettevõtjate koostööd muude majandusharudega. Koostöö muude majandusharudega on oluline, kuna loomemajandus ja loomeettevõtted edendavad tehnoloogia, kunsti, äri ja kultuuri ressursside ühendamist uue väärtuse loomiseks. 

    

Näiteks on oluline mõista, et loomeettevõtluses on omavahel lahutamatult seotud küsimused, et mis motiveerib inimest ettevõtjaks saama ning mis toidab ja hoiab inimese loovust, sest ilma teiseta ei ole loomeettevõtluse puhul ka esimest. Sellest tulenevalt võivad loomeettevõtjad tajuda, et kui nemad on rohkem sisemiselt motiveeritud ettevõtlusega tegelema, siis ettevõtjaid teistes sektorites võivad rohkem motiveerida välised tegurid nagu käibekasv ning kasumi teenimine. See võib aga omakorda viia kommunikatsiooni tõrgeteni loome- ja teiste ettevõtjate vahel, mis omakorda võib hakata mõjutama nende koostööd.

   

 

Allikas: https://www.encatc.org/media/5142-creativ-entrepreneurs-perception-of-e…

  

Seetõttu soovitab Urb loomeinkubaatoritel esimese sammuna, selle võimaliku kommunikatsiooni tõrke ülestamiseks ning loome- ja teiste ettevõtjate vahel koostöö tugevdamiseks, alustada väärtusloome kontseptsioonist, kuna see mõiste võiks tuttav olla mõlemale poolele. Nimelt kasutavad ja mõistavad väärtusloome kontseptsiooni nii loome- kui ka teised ettevõtjad, ehkki igapäevases kasutuses esineb neile ilmselt mõningaid erinevusi.   

 

Esiteks, kui ettevõtjad otsivad uusi ärivõimalusi, peavad nad veenma teisi olulisi osapooli, et nende avastatud ettevõtlusvõimalus on tõepoolest väärtuslik, näiteks idee tutvustamisel potentsiaalsetele  investoritele. See tähendab, et ettevõtjad peavad oma tegevusega loodavat väärtust arusaadavalt selgitama ehk et väärtuse ja väärtusloome mõistetel on ettevõtluskeeles oluline koht. 

 

Teisalt on mõne uue väärtuse pakkumine oma töö kaudu (ehk väärtusloome) väga tähtis ka loomeinimeste jaoks. Näiteks kui nende looming on ühiskonna või mingi nähtuse suhtes kriitiline ning heidab valgust mõnele probleemile. Iga kunstiteose olemasolu eeltingimus on kunstiline väljendus, sest see aitab kaasa kunstiteose väärtusosa määramisele (Florian, 2015). Sellest tulenevalt on väärtusloome mõiste tuttav ka loomeettevõtjatele ja teistele loomeisikutele, kes otsustavad ettevõtlusega alustada. 
  

Seetõttu soovitab Urb loomeinkubaatoritel aidata loome- ja teistel ettevõtjatel mõista, et nad mõlemad loovad väärtust ja kasutada seda ühisosa kui midagi, mis viiks neid rohkem kokku ja lihtsustaks nende võimalikku koostööd.

 

Praegu uurib Kristiina Urb, kuidas edendada disainerite ning arendajate koosloomist tarkvaraarendusprojektides ning loome- ja teiste ettevõtjate koostööd ja koosloomet toetavate tegurite dünaamikaid.

 

Kristiina Urbi artikli täisteksti saab lugeda ajakirja European Journal of Cultural Management and Policy lehel: 

https://www.encatc.org/media/5142-creativ-entrepreneurs-perception-of-e…

    

URB, K. (2019). Creative entrepreneurs’ perception of entrepreneurial motivation: a valuable insight for creative business incubators when supporting creative entrepreneurs’ cooperation with other industries. European Journal of Cultural Management and Policy, 9 (2), lk 17–30.