"Tead emme, kui me laulsime laulukaare all kõige viimast laulu, siis hakkasid meie peade kohal suitsupääsukesed lendama. Ma ei unusta seda laulupidu iialgi." Nii rääkis telefonis õhinal minu 12-aastane tütar, kes Austraalia reisilt kuu varem Eestisse sõitis, et laulupeol esineda. Ei ole kahtlustki, et laulupidu eestlasi kõnetab. Pea sama kindel on, et meie tundmusi on korraldajatel võimalik "programmeerida" läbi teadliku programmi planeerimise.
Nojah, aga suitsupääsukesed laulukaare all, kas nad ikka tõesti sokutati büünele teadlikult, milline oli nende roll ja kas neid üldse sinna vaja oligi? Ei tea ja ilmselt ei saagi kunagi teada, kui korraldajatelt otse ei küsi. Küll aga näitab minu doktoritöö raames läbi viidud uuring, et imedele lootev ja vaid kõhutundele tuginev juhtimine ei ole parim ellujäämise viis isegi mitte Pegasuse tiivust kantud loome-ettevõtetes ja kultuuriasutustes.
Kuidas ma julgen midagi sellist väita? Kultuur on püha – eriti eesti kultuur – ning inspiratsioon kas tuleb või ei ole seda teps mitte. Ühe tõelise kunstniku sõnavarasse ei kuulu sellised väljakutsuvad mõisted nagu kvaliteet, strateegia, analüüs ja mis veel kõige labasem – tulu!
On oluline täpsustada, et oma uuringus ei uurinudki ma kunstnikke, vaid 460 organisatsiooni. Nende hulgas oli väga erineva taustaga kultuuriorganisatsioone ja loome-ettevõtteid – nii suuri kui väikeseid, vanu ja noori, erinevas valdkonnas ning erineva juriidilise vormiga asutusi ja ettevõtteid. Neid kõiki ühendas see, et nad tegelesid loomingu loomise või vahendamisega, vt "Loomemajandus Eestis".
Vaatamata kõigile erinevustele oli võimalik need organisatsioonid laias laastus kaheks lüüa. Organisatsioonid, mis oma töös tulemuslikkuse hindamist kasutavad, ja need, mis seda kas oskuste puudusel või vajaduste mittetunnetamise tõttu ei tee.
Organisatsiooni tulemuslikkuse hindamisest
Mis üldse on organisatsiooni tulemuslikkuse hindamine? Sheffield Hallami Ülikooli teadlane Max Moullin määratles tulemuslikkuse hindamist järgmiselt - "Tulemuslikkuse hindamine on hinnang sellele, kui hästi organisatsioon on juhitud ehk kui palju väärtust ta loob oma klientidele ja teistele sidusrühmadele."
Tulemuslikkuse hindamine on üks olulisemaid strateegilise juhtimise elemente ning aitab kaasa tõhusale strateegilisele planeerimisega. Gordoni Äriteaduste Instituudi teadlaste Gilbert Onwu ja Margie Sutherlandi uuring kinnitab mh tulemuslikkuse hindamise seost loomevabaduse ja kontrolli vahel.
Enne koroonakriisi läbi viidud uuring ei kinnita aktiivset tulemuslikkuse hindamise praktikate kasutamist Eesti loomemajanduses tegutsevate organisatsioonide hulgas. On põhjust arvata, et meie kultuuriasutuste ja loome-ettevõtete hulgas on palju neid, kes ootavad õndsalt Pegasuse puudutust ega astu reaalseid, sh mujal maailmas end õigustanud samme enda organisatsiooni hetkeseisu mõistmiseks ja tuleviku mõtestamiseks.
Ometi sõltub planeerimine enamikus neist organisatsioonidest varasemate tulemuste analüüsist, kuid seda ei tehta alati just süsteemselt. See on üllatav, kuna eriti inglisekeelses maailmas on välja töötatud mitmeid mõõdikuid ja raamistikke nii kunstilise kvaliteedi kui ka kultuuriorganisatsioonide tegevuse mõju mõõtmiseks. Meil paraku neid ega mujal maailmas tunnustatud tulemuslikkuse hindamise tööriistu laialt ei praktiseerita.
Miks ometi? Loomevaldkonna spetsiifikat arvestavad ja toimivad hindamise metoodikad on ju olemas ning end rahvusvahelisel tasandil igati õigustanud. Uurisingi enda doktoritöös tulemuslikkuse hindamise praktikaid ja jõudsin nende kasutamist mõjutavatele põhjustele sammukese lähemale. Pikemas perspektiivis on plaanis välja töötada enesehindamise tööriist, mis sobiks Eesti loomemajanduse valdkonnas tegutsevates organisatsioonides kasutamiseks.
Ühtlasi selgus uuringu tulemustest, et enda sidusrühmadelt tagasiside kogumisel eelistatakse isiklikke kontakte ja näost-näkku suhtlust ning tagasiside analüüsimisel lähtutakse pigem kõhutundest. Meie kultuuriasutustes ja loome-ettevõtetes on lisaks levinud arvamus, et küll klient siis tuleb ütlema, kui teenus/toode väga meeldis või kohe sugugi ei meeldinud. Selle põhjal võiks justkui järeldada, et klientide vajaduste välja selgitamine ja mõtestamine ei ole väga teadlik või siis lähtub pigem kõhutundest.
Uuringust tuli ka välja, et tulemuslikkuse hindamisse suhtumine ja selle kasutamine on erinevates loomemajanduse alavaldkondades väga erinev. Seda mõjutavad enim kasumi teenimine ja kindlustunne sissetulekute osas. Samuti napib organisatsioonidel mitmeid olulisi teadmisi-oskusi nagu strateegiline planeerimine, tegevuste analüüs ja aruandlus.
Laulu- ja tantsupeo maagia taustast
Nüüd aga toon kaks edumeelset näidet meile kõigile teada-tuntud kultuuriasutustest. Kas laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuaks lauluväljakule õigel ajal ning entusiastlike esinejate osalusel, kui Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA esindajad lihtsalt loodaksid parimat?
Võib-olla on siiski vajalik rongkäiku planeerides arvesse võtta mitte lihtsalt rongkäigus osalejate arvu, vaid nende vanust ja sellega kaasnevat füüsilist vastupidavust ning lisaks arvestada tänavatele kogunevate pealtvaatajate ootustega laulu- ja tantsupeole? Kas rahvas koguneb rongkäigu ajal tänavatele oma tuttavatele tantsukõridele ja siresäärtele kaasa elama või hoopis selleks, et tunda iga 2– 4 aasta tagant taas, et meie kultuur on elujõuline? Ehk on põhjused hoopiski milleski muus?
Ühest vastust siin ei ole, kuid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-l on need vastused teada. Nad kaardistavad detailitäpsusega iga toimunud peo statistikat, koguvad kokku (võtme)osalejate arvamused – ka meedias avaldatu ning analüüsivad iga laulu- ja tantsupeo korraldust ning mõju. Kõike eelnevalt väljatoodut, nii ebaõnnestumisi, kuid kindlasti ka õnnestumisi ja eelkõige neid mõjutanud tegureid, arvestatakse uue peo korraldamisel. Just sellist protsessi võibki juhtimise keeles nimetada laulupeo tulemuslikkuse hindamiseks.
See näide kinnitab, et kõhutundel ei ole oma olemuselt emotsionaalse ning erilisi elamusi pakkuva laulu- ja tantsupeo rongkäigu planeerimisel ega peo enda korraldamisel keskset kohta. Vastupidi, kui detailideni plaane ei viimistletaks, jääks elamus saamata nii osalejatel kui ka pealtvaatajatel. Siin ega üldse kultuuri ja loomemajanduse puhul ei saa üle mõelda, üle analüüsida ega üle planeerida! Programmi on sisse planeeritud ka ovatsioonide pikkus eeldusel, et teise päeva viimases pooles on iga aplaus eelmisest pikem.
Kuigi kõik ei jookse alati laitmatult, siis sellisel viisil planeerimine välistab korduva samadesse ämbritesse astumise. Ühtlasi tagab see, et eestlaste suurima rahvapeo korralduse kvaliteet on aasta aastasse üha kõrgem!
Minu uuring näitas, et 70 protsendis neist organisatsioonidest, mis on tulemuslikkuse hindamise suhtes positiivselt meelestatud, on jooksev töötulemuste ja üksiktegevuste analüüsimine nende igapäevase töö loomulik osa.
Need organisatsioonid on uuenduslikud, väärtustavad õppimist ja arengut ning soovivad enda rahvusvahelist konkurentsivõimet tõsta. Oma tegevustes juhinduvad nad kirja pandud missioonist, visioonist ja strateegiast. Neil puuduvad võrreldes tulemuslikkuse hindamist mitte kasutavate organisatsioonidega ellujäämisraskused, mh. ei pea nad tegevuste analüüsi ja aruandlust väljakutseks.
Estonia teatri kulisside taga toimuvast
Toon teisegi näite. Meie rahvusooperis "Estonia" hakati ligi 10 aasta eest elektroonilist tööplaani arendama, kuid see ei juurdunud valutult. Eeskätt tekitas see vastuseisu just uue protsessiga kaasneva "kontrolli-tunde" tõttu – plaanimajandus on tollase teatri juhi Aivar Mäe sõnul kultuuriorganisatsioonides tihti "vastunäidustatud".
Oma olemuselt on tööplaani näol tegemist süsteemiga, mis koondab kõigi etenduste jaoks vajalike ressursside info enne ja peale etendust – võimaldades kiiresti sooritust analüüsida. Paraku uue süsteemiga harjumine võttis aega ega olnud sugugi mitte kõigile meeltmööda. Täna aga ei kujutaks ei baleriinid, dirigendid ega grimeerijad elu ilma nüüd ka m-lahendusena toimiva süsteemita ette.
Üksikasjalik planeerimine ning vigadest õppimine Estonias viis ideaalilähedase riskide maandamiseni. Ammu enne koroonat kasutati gripihooajal nii näomaske kui ka käte desinfitseerimise masinaid, et tagada etenduste laitmatu toimimine ja välistada viimase hetke muudatuste vajadus. Nagu seda veel vähe oleks, olid kõigil etendustes osalejatel dublandid. Nende ettevaatusabinõude tulemusena ei jäänud kümne aasta jooksul mitte ükski etendus ära ning külastajate rahulolu oli kasvutrendis.
Praeguseks on sarnase süsteemi endale soetanud teisedki teatrid Eestis ja Soomes. Selle näitega ei tahtnud ma illustreerida mitte lihtsalt Eesti suurima teatri keeruka masinavärgi toimimist või seda, et kurat ei ole mitte lihtsalt detailides, vaid läbi detailide jätkusuutlikkuses. Ei, pigem peaks see näide kinnitama, et loomevabadus ja kontroll ei välista teineteist. Juba varasemad uuringud on näidanud, et loomevabadus ja kontroll saavad edukalt koos eksisteerida.
Neist organisatsioonidest minu uuringu valimis, mis ei olnud tulemuslikkuse hindamise suhtes positiivselt meelestatud, võrreldi saavutatud tulemusi algsete plaanidega vaid 11,5 protsendil juhtudest. Samas mõnevõrra üllatuslikult arvestati uute tegevuste planeerimisel varasemate tegevuste tulemusi 39,5 protsendil. Need organisatsioonid võitlesid igapäevaselt mitmete väljakutsetega. Enim raskusi valmistasid neile tulu teenimine, välisturgudele laienemine, välise rahastuse leidmine ja töötajate värbamine.
Konkurentsi kõrgena tajuvates organisatsioonides ei olnud tõhusat tulemuslikkuse hindamise süsteemi. Uuringust selgus ka üllatavalt, et kõrgem loomevabaduse tase tõstis tulemuslikkuse hindamise kasutamise tõenäosust, samal ajal kui ellujäämisväljakutsetel oli vastupidine mõju. Arengule või laienemisele mitte orienteeritud organisatsioonides analüüsiti tagasisidet kõige vähem.
Järelikult, mida rohkem peab organisatsioon enda ellujäämise nimel võitlema, seda väiksem on tõenäosus, et nad rakendavad tulemuslikkuse hindamist. Tulemused on visualiseeritud järgmisel joonisel.
Tulemuslikkuse hindamise, loomevabaduse ja ellujäämisraskuste suhted. Autor/allikas: Marge Sassi
Loomevabadus ja ellujäämisraskused
Kokkuvõttes saab vastupidiselt levinud arvamusele väita, et loomevabadus pigem toetab tulemuslikkuse hindamist kui välistab seda – mida rohkem loomevabadust, seda suurem on tulemuslikkuse hindamise tõenäosus kultuuriasutustes ja loomeettevõtetes. Uuringust selgus ka, et väljakutseid on vähem just neil organisatsioonidel, kus tulemuslikkuse hindamist vähemalt osaliseltki rakendatakse.
Seega, tulemustes näpuga järje ajamine pigem ei pitsita loomevabadust, küll aga võib see kaasa aidata stabiilsusele ja jätkusuutlikkusele. On põhjust arvata, et nii suitsupääsukesed kui ka Pegasus lendlevad just nende peade ja organisatsioonide kohal, milles küpsevad strateegiad, mis omakorda toetuvad tulemuslikkuse hindamise järeldustele ning viivad täpsele planeerimisele.
Kuigi uuring viidi läbi enne pandeemiat, võivad selle tulemused anda võtme koroona tagajärgede seljatamiseks, täpsemalt loomemajanduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tõstmiseks.
Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.
Arikkel ilmus ka 27. jaanuaril ERRi portaalis Novaator siin.
