Ester Eomois, EBSi õppejõud
Naised ettevõtluses, naised tippjuhtidena − sel teemal on palju kirjutatud ja arvatud. Siiski otsustasin veelkord selle teema tõstatada. Miks? Aga seepärast, et olen tegutsedes õppejõuna ja naisjuhtide karjääriteekondade uurijana ning Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni pikaaegse eestvedajana veendunud, et naiste ja meeste võrdsete võimaluste nimel tuleb antud teemast jätkuvalt rääkida. Ning teha seda mitte ainult naistepäeva ajal ja kampaania korras, vaid regulaarselt ning nähes seda laia kandepinnaga olulise teemana, mitte marginaalse aruteluna, mis puudutab väheseid.
Mida saame teha, et liikuda naiste ja meeste võrdsemate võimaluste poole juhtivatele positsioonidele jõudmisel? Tooksin siin sisse uue vaatenurga ning mõiste liitlaskond (ing k allyship).
See tähendab erinevate osapoolte sisulist koostööd ja üksteise toetamist. Selleks, et tegutseda tõelise liitlaskonnana, peaksime ühiskonnas ja organisatsioonides esmalt mõistma, mis see on ja mida see pole. Liitlaskonnana tegutsemine ei ole ühekordne programm või kampaania, mida korraldatakse näiteks naistepäeva paiku. See on pidev, igapäevane ja elukestev praktika, mis seisneb süsteemses ebasoodsas olukorras olevate gruppide kogemustega samastumises, eelarvamuste kaardistamises ja teadvustamises ning aktiivses tegutsemises võrdsema ühiskonna edendamiseks.
Liitlaskonnas olek on nagu isiklik pühendumus vaadata endast kaugemale ja tegutseda ka teiste heaks. Mulle tundub aga tänasel päeval, et meil Eestis on naiste teemad, mida peetakse ainult naiste muredeks ja mis on jäetud naiste endi lahendada. Euroopa suurim sooline palgalõhe, naiste töökoormus koos lähedaste hoolduskoormusega, emaduse ja karjääri ühildamine – need teemad justkui puudutaks ainult naisi. Need on ja peaks olema aga kogu ühiskonna teemad, mida pole õige ega õiglane jätta naiste õlule. Usun, et peamiseks eesmärgiks pole see, kas meil on naisi ja mehi mingitel ametikohtadel numbriliselt võrdselt, vaid peamine on see, et kõigil ühiskonnas oleks võrdsed võimalused ning et ühiskonnas oleks naistele ja meestele erinevate rollide osas võrdsed ootused.
Praegu me võrdsusest paraku veel rääkida ei saa, numbrid räägivad enda eest.
Eesti saja suurima käibega ettevõtete juhatustes on naisi alla 10%. Ettevõtlusega alustajate hulgas mehi poole rohkem kui naisi. Naiste hoolduskohustus on igapäevaselt tundides suurem kui meestel, ja sooline palgalõhe ikka Euroopa tipus. Liitlaskonna loomisel naiste ja meeste vahel on mõned komistuskivid, mis tee konarlikuks muudavad ja kiirust alla kisuvad. Ühe komistuskivina on meisse juurdunud arusaamine soorollidest, kuidas ühiskonnas naisi ja mehi näeme, mis on aktsepteeritav, mis rollid väärivad tunnustust ning kiitust ja mis mitte. Ootused naistele ja meestele on jätkuvalt väga erinevad ja see takistab tõelise liitlaskonna tekkimist.
Traditsiooniliselt on ootused naistele ja meestele tulenenud kahest soorollist – pere toitja (ing k breadwinner) ja pere eest hoolitseja (ing k caregiver).
Ajalooliselt on mees olnud breadwinner – tema toob palga koju ja hoolitseb pere ressursside eest. Meestega seostuvad tööalast initsiatiivi ja otsustamist nõudvad rollid, meeste edumudel seostub karjääri ja tööga. Naine on traditsiooniliselt olnud pere eest hoolitseja rollis, esmase hoolitsejana, nii laste kui eakate pereliikmete eest. Need rollimudelid on rasked muutuma, ning just seepärast me näeme ja aktsepteerime mehi rohkem juhtivatel ja otsustajate positsioonidel, naisi aga enam koduga seotud rollides.
Uuringud näitavad, et naiste kodune töökoormus on päeva lõikes tundides suurem kui meestel.
Kui rääkida sel teemal meestega, siis mehed seda sel viisil ei taju ning selles probleemi ei näe. Kui rääkida naistega, siis nende jaoks on reaalsus see, et valides karjääri ning juhirolli, säilib neil ka hoolitseja roll. Selle tulemusel on neil korraga täita kaks rolli – nad on korraga pere peamised/ainsad leivatoojad ja paralleelselt ka hoolitsejad. Seega vaatamegi vastutavatel kohtadel naisjuhte ja edukaid naisettevõtjaid kui kangelannasid, kes töötavad nn kahes vahetuses. Paljud peavad seda lausa rumaluseks võtta endale korraga kaks rolli ja hakata neid mõlemaid vedama!
Siinkohal mõned mõtted, kuidas luua paremat liitlaskonda.
- Võtame nn naiste teemasid tõsiselt ja sisuliselt, kuulame päriselt naiste tagasisidet ja tunnistame, et meil on ühiskonnas arenguruumi, oleme vastuvõtlikud kriitikale ja valmis muutma käitumist ja suhtumist. Ignoreerimine ja pealiskaudne väitmine “meie ettevõttes on kõik naistega hästi”, ei vii lähemale tõelisele liitlaskonnale.
- Meestel on ajalooliselt olnud ühiskonnas privilegeeritud seisund, mis on andnud neile eeliseid ja võimalusi, mis naistele pole kättesaadavad olnud. See võib hõlmata kõrgemat palka, paremat juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele ja rohkem võimalusi karjääri edendamiseks. On oluline, et mehed tunnustaksid ja tunnistaksid oma privileegi ning kasutaksid seda naiste toetamiseks ja soolise tasakaalu edendamiseks. Edukas mees märkab naist, räägib julgelt kitsaskohtadest ja seisab konkreetseid samme astudes võrdsemate võimaluste eest.
- Võimendame naiste häält. Selleks saavad head liitlased propageerida naiste ideid koosolekutel ja kutsuda naised esinema konverentsidele. Selleks saab naiste tööd ja sõna levitada, nii oma isiklikus ja professionaalses võrgustikus, luues nii naiste panusele rohkem kandepinda. Toetame mentoritena naiste karjääri edendamist, teades, et naised vajavad mõnikord julgustust tööalase edu ülesehitamisel.
- Jagame koduste tööde koormust. Majapidamis- ja hooldusülesannete võrdne jagamine on oluline samm. Nii saavad liitlased omavahel jagada rolli, mis ajalooliselt on olnud naiste õlul.
Positiivset on ka – pilt Eestis on selles vaates tegelikult läinud aina paremaks.
Võrdsemate võimaluste nimel on seadusloomes palju ära tehtud – isapuhkus, võimalus lapsega kodus olles töötada osalise töökoormusega töötada, erinevad paindlikud töövõimalused, osaajaga töötamine jne. Juriidiliselt on kõik justkui korrektne. Aga tegelik muutus tuleb alles siis, kui meie hoiakutes, mõtlemises ja käitumises tekib nihe, et naised ja mehed ei võistle omavahel, kuidas oma ajaloolist soorolli paremini täita, vaid täidavad täie uhkusega ja teadlikkusega mõlemaid rolle võrdselt jagades. Väga sooviks, et see mõistmine ühiskonnas tuleks kiiremini ning ei võtaks veel paari põlvkonna jagu aastaid.
Olen uurinud oma doktoritöö raames naiste karjäärivalikuid ja -teekondasid otsustajateks ja juhtideks saamisel ning sel teel olevaid takistusi ja edutegureid. Toon sellest uuringust välja kolm soodustavat aspekti, mis on aidanud naistel täita ja tasakaalustada samaaegselt tippjuhi ja lastega pereema rolle.
- Tippu jõudnud naisi on varakult märgatud, identifitseeritud ja nende potentsiaali ja arengut on soodustatud ning need naised on ka ise aktiivsed. See on tähendanud kaasamist, osalemist erinevates arenguprogrammides. Edukate naiste kasvulavaks on organisatsioonid, kus neid on koolitatud ilma hirmuta ja eelarvamuseta, et nad lähevad emapuhkusele ning kaovad ära.
- Naisi, kes on jõudnud kaugemale, on toetatud läbi protsesside, mentorluse, julgustamise. Neil on olnud teadvustatud ja toetav mentor, kellega asju arutada, kellelt eeskuju võtta ja enesekindlust kasvatada.
- Kõrgetel positsioonidel töötavate naiste puhul eeldab lapse üleskasvatamisel võrgustiku olemasolu ja kaasatust – to rise a child it takes a village. Laste ja kodu eest hoolitsemisel on aktiivselt kaasa löönud nii lapse isa, laiendatud pere kui tugivõrgustik. Seda ei peaks käsitlema kui abi küsimist – lapse isa ei aita ema, vaid ta on võrdne osaline laste kasvatamisel.
Tõelise liitlaskonnani jõudmiseks on tarvis ümber mõtestada, et me naistena ega ka meestena ei pea valima – kas üks või teine roll, vaid kanname mõlemaid rolle ja erinevatel aegadel tasakaalustame neid vastavalt eluetapile ja vajadustele.
Nii saavutaksime ühiskonnana suurema tasakaalu ja võrdsemad võimalused jõuda tippjuhtide ja otsustajate hulka. Tõeline liitlaskond annab võimaluse meestel toetada naisi ja vastupidi. Sellest võidavad kõik – mehed saavad võtta rohkem aega lastega koosolemiseks ning rohkem naisi teenivad õiglast sissetulekut, sest töötavad juhtivatel positsioonidel. Koostöös peitub jõud, tasakaalus ühiskond on tugevam, innovaatilisem ja õnnelikum.
