Ettevõtted on hakanud tegelema innovatsiooniga
Paljud ettevõtted on juba loonud mingit sorti innovatsioonialgatuse, ootuses ja lootuses, et see viib järgmise „suure asjani“. Mõni investeerib teadus- ja arendustegevusse, teised koolitavad meeskondi ja algatavad uusi innovatsiooniprotsesse. Kuid mõnikord tehakse ka „innovatsiooniteatrit“, korraldades ettevõttes aeg-ajalt ideekorje kampaaniaid ja häkatone, millest edasi miskit ei sünni, või võetakse ette juhtkonna palverännaku-laadseid reise Räniorgu.
Paljudes ettevõtetes innovatsioon ei õnnestu
Sageli aga niisugustest algatustest ei piisa ning isegi suurettevõtete hästi rahastatud innovatsiooniprojektide ebaõnnestumise määr on keskmiselt üle 80%. Ressurssidele, kogemustele ja talentidele vaatamata kukuvad liiga paljude ettevõtete innovatsioonipüüded ikka ja jälle läbi. Seejärel siis teatatakse, et innovatsioonile anti küll võimalus, aga see ei toiminud ning lüüakse käega.
Ebaõnnestumise põhjused
Uuringutest on selgunud mitu tüüpilist põhjust, miks ettevõtete innovatsioonipüüded ebaõnnestuvad. Näiteks on ettevõtted liiga keskendunud oma põhiärile, mida nad kiivalt kaitsevad ning mis ei lase neil muutustega piisavalt kiiresti kaasa minna. Ettevõttesisesed innovatsiooniprogrammid ei kuku läbi mitte väheste ideede tõttu, vaid pigem seepärast, et need on sageli laialivalguvad ja süsteemitult kokku pandud. Uuringud näitavad, et juhtide poolt teadvustatud innovatsioonivajaduse ja organisatsioonide innovatsioonivõimekuse vahel on suur lõhe. See lõhe tuleneb õige innovatsioonistrateegia, -kultuuri ja -struktuuri puudumisest.
Innovatsioonistrateegia
Varem koostasid ettevõtted innovatsioonistrateegiaid, nüüd aga on innovatsioon ise strateegia. Tänapäevane ettevõtte strateegia põhineb innovatsioonil ehk uute turgude tuvastamisel, uute toodete/teenuste turule toomisel ja uute ärimudelite lansseerimisel. See tähendab, et innovatsioon ei tohiks olla üks strateegiline eesmärk paljudest. Innovatsiooni peaks käsitlema hoopis mehhanismina ja organisatsiooni võimekusena kasvatada äri ja ettevõtte väärtust ning saavutada strateegilisi eesmärke. Selleks, et innovatsioonistrateegia õnnestuks, on vaja innovatsiooni toetavat organisatsioonikultuuri ja -struktuuri.
Innovatsiooni toetav organisatsioonikultuur
Ilma toetava organisatsioonikultuurita on innovatsioonistrateegia kasutu ning midagi juhtuma ei hakka, sest innovatsiooniprotsess põhineb inimestel. Innovatsioon on riskantne, kuna uue loomine hõlmab palju ebakindlust ja tundmatut. Seetõttu eeldab innovatsioon palju katsetamist ja kõik eksperimendid ei ole edukad, või veelgi realistlikumalt öeldes ootab enamikku neist ees ebaedu. Seepärast on innovatsiooni toetava ettevõttekultuuri alustalaks valmisolek taluda ja tulla toime ebaõnnestumistega. Enamikus ettevõtetes ei ole ettevõttekultuur siiski veel innovatsiooni toetav ning see peab muutuma.
Ettevõttekultuuri muutus algab tipust. Parimates ettevõtetes on juhid innovatsiooniliidrid, kelle ambitsiooniks on sütitada ja tegevuseks on toetada innovatsiooniprotsesse, mis viivad ettevõtte jaoks uute äride ja kasvuvaldkondade tekkimiseni. Kuid ettevõttekultuuri muutus ei saa piirduda tipuga – see peab hõlmama kogu organisatsiooni.
Innovatsiooni toetav organisatsioonistruktuur
Uuringud on tuvastanud innovatsiooni suurima „tapjana“ bürokraatia, mis on eelkõige suurtes organisatsioonides väga juurdunud. Traditsiooniline hierarhiline struktuur takistab informatsiooni vaba liikumist organisatsiooni eri osade vahel, mida on innovatsiooni õnnestumiseks hädasti vaja. Kuigi teatav hulk bürokraatiat on siiski organisatsiooni toimimiseks tarvilik, on lamedama struktuuri ja meeskonnatööle orienteeritud tööviisiga ettevõtted innovatsioonis edukamad.
Paljude ettevõtete struktuur töötab innovatsioonistrateegia elluviimisele vastu ja see vajab muutmist. Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas ei ole aga enam võimalik organisatsioonilisi muutusi läbi viia, kasutades selleks traditsioonilises muutuste elluviimise teoorias kirjeldatud samme, nagu lahtisulatamine, muutmine ja taaskülmutamine. Selle asemel peaks kujundama paindliku organisatsiooni, mis oleks võimeline pidevaks muutumiseks ja kohanemiseks, vastavalt sellele, kuidas muutub kontekst, sealhulgas ettevõtte enda strateegilised eesmärgid.
Milliseid samme astuda?
Ettevõtetel, mis on innovatsioonis edukad, on omanikelt tugev mandaat innovatsiooniks ning tegevjuht on ise innovatsiooniliider. Innovatsioon on nende strateegia vundament ja neil on seda toetav organisatsioonikultuur ja -struktuur.
Innovatsioonirajale asudes peaksid juhid:
- mõistma, et innovatsioon ei tähenda olemasoleva äri kõrvaleheitmist, vaid selle peale tulevikuäri ehitamist;
- aru saama, et innovatsiooniprotsessi on võimalik juhtida ja töötajate innovatsioonikompetentsi on võimalik arendada;
- võtma innovatsiooniohjad enda kätte ja hakkama innovatsiooniliidriteks, sest kui innovatsiooni ülevalt ei soodustata ja toetata, siis seda ei juhtu;
- lõpetama innovatsiooni nägemise tulemusena – innovatsiooni peab käsitlema organisatsiooni võimekusena ehk innovatsioon peab olema kasutusel tegu- mitte nimisõnana.
Mart Kikas
Estonian Business School
Külalislektor ja mikrokraadi Business Innovation and Strategy juhtiv õppejõud
Porto Business Schooli (Portugal) külalisprofessor ja Executive Master of Business Innovation programmi kaasjuht
Info: mart.kikas@icloud.com
Foto: Disainikeskus.ee
Järgmine uudis
