Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteem kolmeastmeline, järgides Euroopa kõrgharidusruumi bakalaureuseõpe- magistriõpe – doktoriõpe. Kõrgharidust saab omandada ülikoolis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.
Eestis on 7 ülikooli ning 6 rakenduskõrgkooli. EBS on ainus Eesti ülikool, kellel on filiaal ka välisriigis.
Kõrgharidus koosneb kolmest astmest:
- esimese astmena bakalaureuseõppest ja rakenduskõrgharidusõppest;
- teise astmena magistriõppest;
- kolmanda astmena doktoriõppest.
Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus. Eestis jagunevad kõrgkoolid rakenduskõrgkoolideks ja ülikoolideks.
Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel. EBS on ülikool, samuti näiteks TalTech, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi. Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakenduskõrgkoolis doktoriõpet ei ole.
Avalikõiguslik ülikool ehk riigi ülikool, mis omistavad lõpetajatele nii bakalaureuse, magistri kui doktorikraade. Selliseid ülikoolid on näiteks Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Eraülikoole on Eestis üks, see on Estonian Business School.
Erakõrgkool on ülikool või rakenduskõrgkool. Sellised on Eestis näiteks: EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Euroakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar.
Bakalaureuseõpe ehk nn esimene kõrghariduse tase, mille maht on 180–240 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat. EBSis on õppekava maht 180 ainepunkti ning õpe kestab 3 aastat. Lõpetamise järel omistatakse Sulle bakalaureusekraad. EBSil on 2 bakalaureusetaseme õppekava, nendest üks on rahvusvahelise akrediteeringuga. Üks õppekava on eesti keeles, teine inglise keeles. Õppevormidest on nii päevane kui sessioonõpe.
Magistriõpe ehk kõrghariduse teine tase, mille maht on 60–120 ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat. Magistriõppe lõpetanule antakse magistrikraad. EBSis on 2 magistriõppekava, millest MBA õppekava saad valida kas 1 või 2 aastase programmiga. Mõlemad õppekavad on inglise keeles.
Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat. Doktoriõppe üliõpilane läbib õppe- ja teadustöös atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. EBSis on doktoriõpe, hetkel õpib meil 52 doktoranti kokku 17 riigist. Õppetöö on inglise keeles ning toimub kahel nädalal semestris (sügissemestril nädal oktoobris ja nädal novembris, kevadsemestril nädal märtsis ja nädal aprillis).
Sess ehk eksamiperiood NB! Üliõpilaste tõlgendus: tihe rebimine trajektooril: raamatukogu, e-kursus, grupitöö, eksam, online konsultatsioon jne. Ehk aeg, mil õpitu kinnistatakse ning saadud teadmisi-kogemusi jagatakse kaasüliõpilaste, õppejõududega erinevates formaatides. Aastas on enamasti kaks sessi: jaanuaris ja mais-juunis.
Semester – aastas on kaks semestrit: sügisel (september – detsember) ning kevadel (veebruar – mai).
Ainepunkt (EAP) – ühik, mis mõõdab omandatud ainete hulka ja kaugust lõpudiplomist. Peale teadmiste ja kogemuste omandamise on ainepunktide laekumisel silma peal hoidmine üks üliõpilase olulisemaid ülesandeid.
Plagiaat on levinuim väljend akadeemilise petturluse valdkonnas. Plagieerimine on kellegi teise töö ulatuslik ümbersõnastamine, refereerimine või tsiteerimine ilma nõuetekohase viitamiseta. Akadeemilise petturluse alla loetakse ka teadmiste lubamatu vahetamine, näiteks etteütlemise või mahakirjutamise, teise üliõpilase eest eksamite sooritamine, samuti näiteks iseenda töö uuesti esitamine. Akadeemiline petturlus ja üliõpilase vääritu käitumine on lahti seletatud EBSi Õppekorralduseeskirjades .
Üliõpilasesindus aka SC aka Student Council on EBSi üliõpilaste poolt valitud tudengiesindus, kes lisaks sündmuste korraldamisele osaleb ka EBSi senati töös ja lööb kaasa Eesti Üliõpilaskondade Liidu tegevuses. EBS SC seisab hea näiteks Orientation Week-Endi eest, mis toob ühel septembri alguse nädalavahetusel kokku kõik üliõpilased, nii värskelt liitunud kui juba mitmendat kursust alustavad. Kuldse Haba Gala ja legendaarne Lõpupidu on vaid mõningad näited SC tegevusest.
Ebster toob teieni kõige värskemad ja põnevad lood ettevõtetest, tublidest ebsikatest kui ka ettevõtjatest. Annab ülevaate tulevastest ning toimunud üritustest. Jagab häid nõuandeid ja nippe nii äriks kui ka igapäevaeluks. Samuti postitab erinevaid töö- ja praktikapakkumisi. Tegemist on EBSi ametliku üliõpilaste hääletoruga. Suundu Ebsterisse.
Gaudeamus ehk üliõpilaste ja akadeemilise kogukonna hümn, mida ühiselt lauldakse nii ava- kui lõpuaktustel.
Erasmus+ vahetus – see on EBSi üliõpilaste orgaaniline õpingute osa veeta vahetussemester või kaks mõned EBSi 60+ parternülikooli juures. Vahetustudengina saadud teadmised ja kogemused on väärtuslikud nii karjääris kui ka elus laiemalt. Vaata EBSi partnerülikoolide nimekirja siit.
Päevaõppe loengud toimuvad EBSis esmaspäevast reedeni tunniplaani alusel ning kellajavahemikus 8.30-17.15. Sessioonõppes toimuvad loengud kahel-kolmel päeval nädalas bakalaureuseõppes õhtustel aegadel (15.45-20.45 & 17.30-20.45), magistriõppes tuleb täispikkade loengu päevadega. Päevaõppes ja sessioonõppes läbitakse sama materjal ning maht, kuid sessioonõpe eeldab põhjalikumat iseseisvat loenguks ettevalmistumist, kuna kontakktunde õppejõuga on vähem kui päevaõppes. Kui valida kahe vormi vahel, siis tasub mõelda, kas oled pigem iseseisev õppija või soovid õppejõuga koos materjali läbi töötada.
Allikad: Kõrgharidusseadus, Haridus- ja Teadusministeerium, EBS Õppekorralduseeskirjad
