Kerli Kant Hvass omab magistrikraadi rahvusvahelises äriökonoomikas Aalborgi Ülikoolist Taanis ja on täiendanud end sotsiaalettevõtluse erialal Roskilde Ülikoolis. 2016. aastal lõpetas ta ettevõtlusdoktorantuuri sotsiaalteadustes Kopenhaageni Äriülikoolis (Copenhagen Business School, CBS), kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuse kontekstis koostöös rõivafirmaga BESTSELLER ning teiste moetööstuse sidusrühmadega.
Peale EBSi tegutseb ta külalislektorina Kopenhaageni Äriülikoolis ringmajanduse, ärimudelite innovatsiooni ja moetööstuse valdkonnas. Samuti on ta nõustamisettevõtte Revaluate asutaja, mis pakub ettevõtetele ja organisatsioonidele Põhja-Balti regioonis ja laiemalt ringmajanduslikku arengutuge läbi nõustamise, rakendusuuringute ja projektide ning koostöö arendamise.
Ta on töötanud jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust era- ja mittetulundussektorist ning akadeemilises valdkonnas nii Eestist, Taanist kui ka Ameerika Ühendriikidest. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, tekstiilitööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö.
Miks Kerli otsustas liituda just EBSiga, milline on tema suhe ringmajandusega ning milline on äriülikooli roll ringmajandusele üleminekul, saab lugeda järgmisest intervjuust.
- Miks Sa otsustasid liituda just Estonian Business Schooliga?
Ma pean väga oluliseks teadmistepõhist ühiskonna arengut ja sektoriteülest koostööd, seda eriti jätkusuutlikkuse teemadel. Olen üle 15 aasta alanud Taanis ja imetlen nende sektoriülest koostöökultuuri ühiskonna arendamisel ja probleemide lahendamisel, sealhulgas ettevõtete- ja ülikoolidevahelist koostööd. Ringmajandus on väga kompleksne teema, mis vajab uusi teadmisi, suurelt ja kastist väljamõtlemist ning tihedat koostööd teiste osapooltega ühiskonnas. Ülikoolid on need kohad, mis koondavad suuri mõtlejaid ning kes loovad ja vahendavad uusi teadmisi kvaliteetselt. Minu jaoks on ühe jalaga ülikoolis olla väga inspireeriv. Kui vaadata minu CV-d, siis olen suure osa oma karjäärist olnud seotud ühel või teisel kujul haridusega. 2020. aasta sügisel kolisin perega püsivamalt Eestisse ja hakkasin maad kuulama, et millises akadeemilises asutuses ringmajanduse teemade vastu huvi on ja seda just ärisektorit ning innovatsiooni silmas pidades. Kuna minu enda akadeemiline taust on ärijuhtimine, sealhulgas sotsiaalne ettevõtlus, ja oman sotsiaalteaduste rakendusdoktorikraadi ärimudelite innovatsioonis Copenhagen Business Schooli (CBS) juurest, kus tegin tihedat koostööd ettevõtetega, siis EBS on oma akadeemiliste distsipliinide ja praktika tugeva läbipõimumise tõttu minu jaoks väga huvitav koostööpartner.
Pärast esimest kohtumist rektor Meelis Kitsinguga tunnetasin EBSi tugevat strateegilist huvi rohe- ja ringmajanduse teemade arendamise vastu, mida kinnitas sellele järgnenud kirglik vestlus kogu juhatusega. Tundsin, et mõlemal poolel on huvi neil teemadel koostööd teha ja proovin anda endast parima, et EBS saaks võtta julge positsiooni nii Eestis, aga ka Põhja-Balti regioonis laiemalt. Minu jaoks oli suureks motivaatoriks ka see kui huvitav, rahvusvaheline ja suure kogemusega meeskond täna EBSil on, sest ringmajanduse teema on lai ja keeruline ning vajab palju teadmisi ja ressurssi.
- Milline on Sinu suhe ringmajandusega?
Minu suhe jätkusuutlikkuse ja ringmajandusega ulatub aastasse 2002, kui asusin Taani Kuningakoja stipendiumi toel õppima Aalborgi ülikooli ärikorralduse magistrantuuris – riigis, kus jätkusuutlikkuse ja keskkonna teemad on alati olnud mitu sammu ees võrreldes Eesti ja paljude teiste riikidega. Mind huvitasid jätkusuutliku tarbimise ja tootmise ning ettevõtete vastutuse juhtimisega seotud teemad. Kuna olen praktilise meelega, siis õige pea taipasin, et jätkusuutlikkus on laialivalguv teema ja asjad lähevad huvitavaks siis, kui nendega tegeleda sektorikeskselt. Kuna minu ema on rätsep ja riided on minu elus alati kesksel kohal olnud, siis alates 2006. aastast olen süvenenud jätkusuutliku moe- ja tekstiilimaailma telgitagustesse ja seda just tekstiiliprügi, korduvkasutuse ärimudelite ja ringse väärtusahela nurga alt. 2010. aastal võitsin Kopenhaagenis ringmajandusel põhineva äriideega Think Re5 Aasta Naisettevõtja tiitli, mille järel proovisin selle ettevõtte ka reaalselt käima lükata. Paraku see nii kergelt ei läinud, sest rahastus oli tol ajal jätkusuutlikkusega tegelevatele start-up-idele pea olematu, minu idee oli mitu sammu ajast eest ning ma ise olin võõras ühiskonnas ja tundmatu taustaga. Kirjutasin oma äriplaani ümber rakendusdoktorantuuri taotluseks CBS juures, kutsusin koostööd tegema Põhjamaade ühe suurima moekontserni BESTSELLERi ja teised sidusrühma esindajad ning järgmised kuus aastat uurisin, arendasin ja piloteerisin ringseid ärimudeli ideid ligi 15 000 töötajaga suurettevõtte kontekstis ja nende globaalsetes väärtusahelates. Olime tol ajal mitu sammu ees ja see andis unikaalse kogemuse ringmajanduse praktikasse juurutamisest.
Lisaks BESTSELLERile olen koostööd teinud Uuskasutuskeskusega ning arendanud ringmajandust Balti- ja Põhjamaades läbi organisatsioonide ja start-up-ide nõustamise, projektide arendamise, rakendusuuringute tegemise, loengute pidamise, aga ka oma start-up-idee arendamise. Olen süsteemmõtleja ja mind paelub ringmajanduse kui süsteemi arendamine ärimudelite, väärtusahelate ja sektoriülese koostöö kaudu.
- Milline on Eesti positsioon maailmas seoses ringmajandusega?
See on huvitav küsimus. Ma arvan, et Eestil täna veel ei ole oma tugevat positsiooni ja oleme alles faasis, kus õpime, kaardistame olemasolevat olukorda, konsulteerime teiste riikidega, arendame strateegiaid ja kujundame oma positsiooni. Eestis on ringmajandusest pikalt räägitud jäätmekäitluse ja ressursitõhususe vaatevinklist. Ringmajandus on aga majandusmudel, mis hõlmab kõiki ühiskonna valdkondi – näiteks tarbimist, regulatsioone, maksundust, haridust ja tööturgu, ärimudeleid, tehnoloogiaid, disainmõtlemist.
Minu tunnetusel on süsteemmõtlemine ringmajanduse kontekstis Eestis veel suhteliselt nõrk ja otsitakse kiireid start-up-lahendusi, mis üleöö ringmajandust lubavad juurutada. Tegelikkuses nii lihtsalt need asjad ei käi ja ideed peab toetama kogu ökosüsteem, et see lendu läheks ja positiivset mõju avaldaks. On mitmeid näiteid, kus idee on hea, aga kuna seadusandlus soosib endiselt lineaarset majandust ning ringsed väärtusahelad ei ole veel välja arenenud. Idee ei lähe lendu, edulugu kukub kiiresti kokku ja rahastajate ning investorite usaldus kaob. Samuti on Eestis sidusrühmade koostöö nõrk. Selle vajalikkusest räägitakse palju ja huvi on suur, aga kuna koostöö iseenesest on oma loomult keeruline ja aeganõudev ning tugineb vastastikusel usaldusel, siis vahel tundub, et selle loomiseks ei võeta meil piisavalt aega.
Kui vaadata ringmajanduse pioneerriike Soomet, Hollandit, Taanit, siis nendes riikides on ringmajandust arendatud pikalt, strateegiliselt ja põhjalikult ning tihedas koostöös riigi, ettevõtete ja teadusasutustega. Samas Eestil veab, sest me oleme väikesed, ettevõtlikud ja dünaamilised ning geograafiliselt lähedal Põhjamaadele nii väärtusahelate kui laiema koostöö mõistes.
Põhjamaades on investeeritud väga suuri summasid ringsete lahenduste arendamisse seda nii teadusrahastuse, tehnoloogiate arendamise kui sektoriteülestesse koostööprojektidesse. Paljudes valdkondades ei peaks Eesti kindlasti jalgratast ise leiutama, vaid siin naabritega strateegilist koostööd arendama, samuti teiste Balti riikidega. Ringmajandus vajab nii lokaalset, regionaalset kui globaalset mõtlemist ja koostööd. Õnneks on ka Euroopa Liit võtnud tugeva strateegilise fookuse ringmajanduse suunal, mis on surveks ja samas ka motivaatoriks Eestile, seda roheleppe kui EL ringmajanduse tegevuskava näol.
- Millist rolli Sa näed äriülikoolil ringmajandusele üleminemisel?
Äriülikoolidel on väga oluline roll ringmajandusele üleminemisel, sest väga suur osa meie elust on korraldatud läbi erinevate ärimudelite, mis suunavad nii tootmist, tarbimist kui meie praktilist elukorraldust. Kui näiteks tehnikaülikoolid arendavad uusi tehnilisi lahendusi ja materjale ning disainikoolid tegelevad toodete ja protsesside disainiga, siis äriülikooli roll on need lahendused edukalt turule tuua, et neil oleks nii majanduslik, sotsiaalne kui keskkondlik positiivne mõju. Ringmajandus vajab muutust meie mõtlemises, ärimudelites, juhtimispraktikates, süsteem- ja disainmõtlemises, oskusi koostööd teha uutel põhimõtetel ja neid teadmisi vajavad nii praegused kui tulevased ärijuhid ja spetsialistid.
Töötan nii konsultandina kui lektorina ja nende ringmajanduse teadmiste ja kogemuste vahendamine selles kahes formaadis on erinev. Konsultandina oodatakse minult konkreetseid ja praktilisi lahendusi selle ettevõtte väljakutsetele, lektorina aga valdkonnast arusaamist, heade ja halbade praktikate jagamist ja mõtlemapanevaid küsimusi. Samas on uute teadmiste loomine sünergia praktikute ja ülikooli vahel ning seetõttu on äriülikoolil siin väga oluline ülesanne olla eestvedajaks ja mootoriks ringmajanduse-alaste teadmiste ja praktikate loomisel ja juurutamisel.
- Millised on Estonian Business Schooli järgmised sammud rohe- ja ringmajanduse valdkonnas?
Kindlasti esimeseks sammuks on kaardistada ja koondada EBSi-sisene kompetents rohe- ja ringmajanduse teemadel ning läbi EBSi oma strateegiaprotsessi kujundada EBSi visioon, prioriteedid, strateegia ning positsioon nendel teemadel panustamiseks ning kaasa mõtlemiseks ühiskonnas laiemalt. Teiseks on kindlasti oluline luua arusaam erinevatest ringmajanduse arendus- ja koolitusalastest tegevustest väljaspool EBSi ja ettevõtete vajadust ning valmisolekut sellel alal koostööd teha. Seda siis nii koolitusprogrammide, rakendusuurimuste kui ka muude arendusprojektide kontekstis.
Positiivne on see, et EBS on juba liitunud Rohetiigri algatusega, kus on ringmajanduse teemadel kindlasti palju kohti sünergiaks.
Samuti on oluline tõsta EBSi enda ringmajandusealast kompetentsi läbi majasiseste koolituste ning uute teadmiste ja kogemuste omandamise, osaledes rahvusvahelises koostöös ja teadus- ning arendusprojektides. Mind kutsuti EBSi meeskonda esialgu kolme fookusega: arendada ettevõtetele suunatud koolitust ring- ja rohemajanduse teemadel, mõelda kaasa EBSi enda rohe- ja ringmajanduse strateegia arendamisel, nõustada rakendusdoktorantuuri arendusprotsessi ning luua visioon ja kontseptsioon ringmajanduse kompetentsikeskuse loomiseks tulevikus. Need on ambitsioonikad ülesanded, mida teen hetkel vaid osalise ajaga, aga kuna tegemist on meeskonnatööga ja EBSis on tugev meeskond, siis julgen loota, et liigume õiges suunas ja täpselt nii kiiresti, kui on nende keerulise teemade puhul võimalik.
Ringmajandus on majanduskasvu uus määratlus, mis vaatab kaugemale praegusest võta tooraine-tooda-tarbi mudelist ja keskendub kogu ühiskonna positiivsele kasule. See tähendab majandustegevuse lahti sidumist esmase toorme kasutusest ning jäätmete vähendamist ja nende ringlusse suunamist. (Allikas: Ellen MacArthur Foundation)
