Sotsiaalne ettevõtlus algas Eestis umbes samal ajal kui Leedus. Kummaski riigis puudub sellisele ettevõtlusvormile kohaldatav õigusraamistik ning valitsuse ja erasektori toetus. Estonian Business Schooli kaasprofessor Mari Kooskora on aga märganud, et hoolimata kaasnevatest raskustest soovivad paljud õpilased tulevikus just sellise ettevõtlusega tegeleda. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsiaalne ettevõtlus Eestis ja Leedus ning mis on tuntuimad ärialgatused meie naaberriigis?
Mari Kooskora töötab ärieetika valdkonnas ja tegeleb ka naiste julgustamisega ärimaailmas. Ta märgib, et Eestis tekkisid esimesed sotsiaalsuunaga ettevõtted, kes soovisid leida lahendusi konkreetsetele ühiskonnaprobleemidele, üle saja aasta tagasi. Mõni sotsiaalse ettevõtlusega sarnane algatus oli olemas juba Nõukogude okupatsiooni ajal (näiteks pimedate artell), kuid muidugi mitte ametlikult. Kuna eestlased olid okupatsiooni ajal sunnitud töötama aastaid kolhoosi või kooperatiivi heaks, kadus usk koostöösse, mistõttu ei olnud okupatsioonijärgses Eestis kollektiivne ettevõtlus kuigi populaarne. Nende negatiivsete seoste tõttu pole Eestis kooperatiividel sotsiaalses ettevõtluses nii suurt rolli kui mõnes muus riigis. 2003. aastal asutati Eestis Heateo Sihtasutus, mis hakkas 2005. aastal levitama sotsiaalse ettevõtluse kohta rohkem teavet.
„Kuigi tehti mõni edusamm, puudus siiski selliste ettevõtete tegevust reguleeriv õigusraamistik, mis eristaks seda kui eraldiseisvat ettevõtlustüüpi. Enamik sotsiaalseid ettevõtteid on mittetulundusühingud või sihtasutused,“ ütles Kooskora.
Käsile on võetud nii jäätmeprobleemid kui ka väiketalunike tulu
Intervjueeritava sõnul tegeleb enamik Eesti sotsiaalseid ettevõtteid eri humanitaarprobleemidega, näiteks tervise (sageli vaimne tervis), turvalisuse ja haridusega. Tihtipeale on nende tegevus suunatud nooremale sihtrühmale.
Samuti toob ta esile mõned Eesti tuntuimad sotsiaalsed ettevõtted. Sõbralt Sõbrale otsib eestlasi, kes aitaks puuetega inimesi nende igapäevatoimingutes. Veel üks eduka ärimudeliga sotsiaalne ettevõte on taaskasutust edendav uuskasutuskeskus, mis võtab inimestelt vastu kasutuks jäänud asju ning leiab loomingulisi viise nende parandamiseks ja väärindamiseks. Hiljem pannakse need taskukohase hinnaga müüki. See ettevõte taastab palju esemeid alates riietest ja lõpetades mööbliga ning on saanud Eestis väga populaarseks. Lisaks toetab ta teisi ühiskonnaalgatusi, näiteks koolidele mõeldud kiusuennetusprogrammi loojat Kiusamisvaba Kool.
Sotsiaalne ettevõte Vaikuseminutid keskendub aga koolilaste vaimsele tervisele ja on aidanud juba sadu lapsi.
Veel ühed tuntumad sotsiaalsed algatused Eestis on SOS Lasteküla ja Changemakers, mille tegevust rahastavad välispartnerid.
2009. aastal rajati ettevõte Tagurpidi Lavka, mis vahendab Eesti talupidajate kaupa otse tarbijatele. Seeläbi saab ettevõte müüa ise õiglase hinnaga värsket ja naturaalset liha, piimatooteid, puu- ja juurvilju ning ühtlasi toetada kohalikku majandust ja aidata väiketalunikel elatist teenida. See üsna vana ettevõte on tegutsenud juba aastaid.
Kus on õigusraamistik?
„Uusi algatusi tekib üha juurde ja nüüdseks on kindlaks määratud ka mõned rahastusmeetmed. Siiski pean tunnistama, et Eesti sotsiaalsetel ettevõtetel ei lähe nii hästi, kui võiks. Kuigi see sektor areneb, arvasin paar aastat tagasi, et nüüdseks on see juba rohkem levinud ettevõtlusvorm,“ ütles Kooskora.
Tema sõnul ei ole Eesti sotsiaalse ettevõtluse sektoril siiani (15 tegevusaasta jooksul) kohaldatavat õigusraamistikku, rahalist toetust ega paljusid muid vahendeid.
Estonian Business Schooli esindaja leiab, et sotsiaalse ettevõtlusega tegelejad on tavaettevõtjatega võrreldes veelgi raskemas olukorras.
Eestit ja Leedut võrreldes ütles Kooskora, et mõlemas riigis on sotsiaalseid ettevõtteid enam-vähem võrdselt (2019. aastal oli Leedus umbes sada sellist ettevõtet). Sel suvel oleks Leedus peaaegu vastu võetud huvirühmade seas arutatud sotsiaalsete ettevõtete arendusseadus. Sotsiaalse ettevõtte mõiste võeti ametlikult kasutusele juba 2015. aastal
Loomingulisus ja paindlikkus – sotsiaalse ettevõtte konkurentsieelis
Kuigi sotsiaalsetel ettevõtetel on sageli raske hoida oma äri töös ja tagada rahakäive, et kuidagi pinnal püsida, leiab Kooskora, et just need ettevõtted võimaldavad tulevikus arengut.
„Meil on lihtsalt nii palju ühiskonnaprobleeme ja pandeemia on neid vaid juurde tekitanud ... Usun, et sotsiaalsete ettevõtete hulk hakkab kasvama, kuna praeguse olukorra tõttu on inimesi, kes otsivad kaotatud töö asemele uut tähendusrikast tegevust,“ ütles Kooskora.
Estonian Business Schooli kaasprofessori sõnul alustab osa noori äritegevust juba ülikooliõpingute ajal ja valib selleks just sotsiaalse ettevõtluse.
„Nad hoolivad vähem hiiglasliku kasumi teenimisest ja rohkem ühiskonnaprobleemidest nende ümber. Kui olen selliste õpilaste keskel, tekib tunne, et vaatan maailma läbi roosade prillide,“ lisas Kooskora naerdes.
Kuidas saavad aga need heatahtlikud noored suurte korporatsioonide vastu, millel on sadu töötajaid, tohutud peakontorid ja mõtteis vaid kasum?
„Nad on väiksemad ning suudavad kiiremini areneda ja kohaneda, kui märkavad, et miski ei tööta. Samuti lähenevad nad asjadele loomingulisemalt. See ongi nende konkurentsieelis, ja muidugi ka sotsiaalse ettevõtluse valimine,“ ütles Kooskora.
Mari Kooskora osales projektis „Education for smart development of social entrepreneurship“ („Sotsiaalse ettevõtluse nutika arendamise haridus“). Projekti vältel jagas Kooskora oma teadmisi ärieetikast ja Eesti sotsiaalsete ettevõtete kohta tehtud juhtumiuuringuid Leedu kolleegidega mittetulundusühingust Good Will, Vilniuse Ülikooli esindajatega ning Soome Sotsiaalsete Ettevõtete Ühinguga (ARVO).
Eelmine uudis
Golfiturniiri EBS Habakuk Cup 2020 võitjad on selgunud
Järgmine uudis
