Ingliskeelne õppekava „Ettevõtlus digiajastul“ on maailmas unikaalne, sest puuduvad traditsioonilised õppeained ja kõik teoreetilised teadmised omandatakse ettevõtte elukaare jooksul esinevate praktiliste probleemide lahendamise käigus. „Juhid ja ettevõtjad heidavad noortele ülikoolilõpetajatele sageli ette seda, et neil on küll tugevad aineteadmised, aga äriliste probleemide lahendamisel või kriiside esinemisel jäädakse hätta, sest puudub oskus teadmisi kompleksselt rakendada. Probleemõppe formaat tähendab seda, et kogu õpe on üles ehitatud ettevõtte elukaare jooksul esinevate probleemide lahendamisele, alustades äriidee otsimisest ja ettevõtte loomisest kuni ettevõttest väljumiseni. Näiteks kogetakse õppekava jooksul, milliseid väljakutseid tuleb ületada kasvufaasis ettevõttel ja omandatakse nendega toimetulemiseks vajalikud juhtimis-, turundus- ja finantsteadmised,“ selgitas Liivat.
Õpe keskendub digiajastu ettevõtlusele, mis arvestab muutunud ärimudelitega ja valmistab lõpetaja ette ka uutel tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete juhtimiseks. „Rahvusvahelised uuringud näitavad, et edukaid iduettevõtteid loovad pigem neljakümnendates, kui kahekümnendates eluaastates inimesed, sest määravaks saab kogemus. Ettevõtte loomine ja arendamine probleemõppe meetodil annab võimaluse riskivabaks katsetamiseks. Õppekava moodulid läbitakse eelkõige meeskonnatöö formaadis ja lisaks lektoritele on õppuritele toeks ettevõtjad, mentorid ja coachid. Teeme koostööd EBSi vilistlastega, kelle hulgas on mitmeid edukaid start up äride loojaid, näiteks on EBSis õppinud Bolti ja Veriffi asutajad. Õppekava üheks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti uue majanduse eduloo jätkamisele,“ lisas Liivat.
Programmi vilistlastel on oma ettevõtte loomiseks ja arendamiseks vajalikud teadmised ja oskused, ta on valmis tegutsema rahvusvahelises ärikeskkonnas ning kursis digiajastu võimaluste ja ohtudega. Õpitakse looma seoseid ettevõtlusteooriate, praktikate ja ettevõtlusmeeskonnas töötamise kogemuste vahel ning lahendama saadud teadmistele tuginedes loovalt probleeme, mis tekivad ettevõtte erinevates arenguetappides.
3-aastase bakalaureuseõppe jooksul saab ühe semestri õppida mõnes rahvusvaheliselt tuntud välisülikoolis. „EBSil on Eesti ülikoolidest kõige tugevam partnerülikoolide võrgustik, kuhu kuuluvad paljud Euroopa paremad ärikoolid, näiteks EMLyon Business School, Università Bocconi, BI Norwegian Business School, Kedge Business School ja Copenhagen Business School. Teise õppeaasta sügissemestril saab üliõpilane mobiilsusakna raames õppida endale meelepäraseid valikaineid ühes 60-st EBSi partnerülikoolist, kusjuures õppemaks jääb Eesti tasemele ja sellele lisandub veel ka Erasmus+ stipendium,“ täpsustas Liivat.
Sisseastumine EBSi bakalaureuseõppe erialadele kestab kuni 5. juulini.
Lisainfo ja aineprogrammi tutvustuse leiad SIIT.
