Uuringust selgub, et tööaja reguleerimise paindlikkuse tase määrab ära tööturu tõhusa toimimise ning töötajate ja tööandjate võime efektiivselt turumuudatustega kohaneda ja oma huve rahuldada.
Tööajamustrid on märkimisväärselt muutunud tehnoloogiliste muutuste, globaliseerumise, ettevõtete ümberkorraldamise ja töökorralduse koosmõju, teenuste kasvanud tähtsuse, tööjõu suurenenud mitmekesisuse ning individuaalsema elustiili ja karjääriga seotud hoiakute tõttu. Uuringud näitavad, et töötajad eelistavad tööandjaid, kes võimaldavad valida paindlikku tööaega - see pole üllatav, kuna paindlik tööajakorraldus pakub palju eeliseid. Samuti, et paindliku töökorraldusega rahul olevad töötajad on rohkem kaasatud ja tööandjale lojaalsemad.
„Olenemata eelistest, kipuvad poliitikakujundajad endiselt sekkuma töötajate ja tööandjate suhetesse, eriti tööaja osas. Kehtivad ELi õigusaktid määravad maksimaalse töötundide arvu päevas ja nädalas, minimaalse puhkeaja tööaja vahel, kehtestavad piirangud erandlikule tööajale jne. Selliste reeglite eesmärk on tagada vähemalt töötajate minimaalne kaitse, kuid see ei vasta alati turu tegelikele vajadustele ja võib vähendada töösuhete stabiilsust.“ seletab töörühmas EBSi esindav teadur Annika Kaabel.
Aruanne annab ülevaate tööaja reguleerimise majanduslikest mõjudest ning riikidevahelise seadusandliku ja poliitilise analüüsi tööaja reguleerimise kohta Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Leedus, Poolas ja Slovakkias. ELi õigusega sätestamata küsimuste reguleerimine on riigiti väga erinev. Näiteks on erinevused ületunnitöö, öötöö ja palgasüsteemi õigusregulatsioonis. Nende aspektide reguleerimine ei mõjuta mitte ainult tööturu toimimist, vaid ka riigi majandust ja selle konkurentsivõimet piirkondlikult ning ELi tasandil. Analüüsist selgub ka, et range õiguslik regulatsioon, mis keelab teatud päevadel töötamise, pakkudes selle eest tasustatud puhkusepäevi, ei vasta enam tänapäevase tööturu toimimise arengusuundadele.
Teadusuuringu tulemusel koostatud raportitega saab tutvuda http://bit.ly/2mOkkKa.
Analüüs on koostatud Lithuanian Free Market Instituti ja veel viie Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekoja eestvedamisel.
Järgmine uudis
