Kui seni on ettevõtete peamiseks ja sageli ainsaks ülesandeks peetud kasumi teenimist, siis järjest enam võtab siin maad paradigma muutus ning fookusesse on tõusmas vastutustundlik ettevõtlus. Seda lausa määral, et kõrgema arengutasemega riikides on äritegevus juba praktiliselt välistatud, kui see kriteerium täidetud ei ole.
Eeltoodu valguses on viimastel aastakümnetel üha teravamalt esile kerkinud küsimus, kas ettevõtete sotsiaalse vastutuse meetmed võiksid olla kooskõlas kasumi maksimeerimisega?
„Vastutustundlik ettevõtlus ja kasumi maksimeerimine ei ole teinetesit välistavad. Vastupidi. Pikas perspektiivis on ainuõige valik olla vastutustundlik, sest see võimaldab ettevõtel pikaajaliselt ellu jääda,“ märgib EBSi nooremteadur Renee Pesor, kelle sõnul võib raha tuulde loopimiseks kujuneda hoopis vastutustundetu äri.
Uuringud kinnitavad: vastutustundlik äri tasub ära
Enam kui poolte teadusuuringute tulemused näitavad positiivset seost ettevõtete sotsiaalse vastutustundlikkuse ja nende finantstulemuslikkuse vahel ning 90 protsenti uuringutest kinnitavad, et see seos on vähemalt mittenegatiivne, selgub Renee Pesori 21. detsembril kaitstud doktoritööst „Tingimuslik seos ettevõtete vastutustundlikkuse ja finantstulemuslikkuse vahel: Informatsiooni nõudluse ja signaliseerimiskeskkonna roll“.
„Seega ei ole enam küsimus, kas, vaid pigem millistel tingimustel võivad vastutustundlikud äripraktikad viia kõrgema finantstulemuslikkuseni,“ märgib autor. Võtmeroll on tema sõnul kommunikatsioonil, mis rõhutab ettevõtte häid juhtimistavasid. „Siin tuleb mängu informatsiooni asümmeetria, kus tehingu üks osapool ehk ettevõte on rohkem informeeritud kui tema kliendid.“
Pesor märgib, et ettevõtted kui informeeritud osapooled peaksid edastama teavet, mis annaks märku nende kvaliteeditasemest, et seeläbi täita või ületada tarbijate ootusi. „Hüppelise majandustoodangu kontekstis on nende ootuste lahutamatuks osaks kujunemas aina enam jätkusuutlik areng. Ettevõtted saaks seega edastada signaale enda äritegevuse kvaliteedist, mis puudutab nende sotsiaalset vastutust.“
Vastutustundetu ettevõtlus maksab miljoneid
Ettevõtte vastutust tema mõju eest ühiskonnale mõõdab andmeanalüütika firma Refinitiv, kes teeb seda nii keskkondlikust (environmental), sotsiaalsest (social) kui ka äriühingu valitsemise (governance) seisukohast. Kokku moodustavad need mõjuhinnangud ESG skoori, mille kõrgem väärtus sajapunktiskaalal viitab ettevõtte äritegevuse suuremale läbipaistvusele. Refinitiv võtab arvesse enam kui 500 mõõdikut. Need põhinevad näiteks küsimustel lapstööjõu vältimise, inimõiguste tagamise, toodete/teenuste ohutuse, keskkonnasõbralike pakendite ja korruptsioonist hoidumise kohta.
Pesori uuring käsitles ligi 5000 maailma suurimat börsifirmat ning jõudis järeldusele, et klientide petmine, oma töötajate elu ohtu seadmine ja keskkonna saastamine võib ettevõtetele maksma minna miljoneid. „Värvikaim näide on Volkswagen, kes väitis, et nende autod saastavad õhku vähem kui nad seda tegelikult teevad. Saksa ettevõttele läks see valeväide maksma üle 30 miljardi euro,“ märgib autor.
Ehkki Eesti kontekstis saab rääkida pigem väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest, kellele võrreldes Pesori uurimuses käsitletud globaalsete gigantidega on surve väiksem, mõjutavad ka nemad oluliselt keskkonda, kus me elame. „Eestis on 80 protsenti ettevõtetest mikro- või väike-ettevõtted. Kui nende mõju aga kokku liita, loob see väga suure osa ühiskondlikust ja keskkonnamõjust,“ märgib Pesor.
Samas kuulub Eesti arenenud riikide hulka, kus sotsiaalsed ootused vastutustundlikule ettevõtlusele on kõrged. Pesori uuringu kohaselt kahaneb seos vastutustundliku ettevõtluse ja tulu teenimise võimaluste vahel sellistes riikides oluliselt. „Vastutustundlikust tegevusest on kujunenud nö hügieenifaktor, mistõttu ettevõtetel on järjest raskem tarbijate ootuseid ületada.“
Lahendus on innovatsioonis
Mida siis teha, kui oled ettevõtja arenenud riigis, soovid käituda vastutustundlikult, kuid seisad silmitsi kahaneva tootlusega? „Olukorda saab lahendada läbi innovatsiooni,“ annab Pesor nõu. „Näiteks roheinnovatsiooni. EBSis õpetame juba ringmajandust, mis annab teadmisi, kuidas leida innovaatilisi lahendusi, mis haakuksid keskkondliku ja sotsiaalse vastutustundlikkusega.“
Pesori sõnul tekib uusi lahendusi pidevalt. „Kasvõi energeetikas on areng tohutu. Näiteks päikesepatareid, mida on võimalik erinevatele pindadele kleepida ja mis salvestavad energiat pikemat aega.“
Lihtsa nõuandena märgib Pesor, et ettevõte peaks eelkõige omama terviknägemust enda toote kohta. Kui ettevõtja näeb suurt pilti, hakkab see kulusid säästma ja talle kasumit tagasi tooma „Ettevõtjad teevad oma toote valmis, müüvad tarbijale, aga mis sellest tootest edasi saab? Kas see on võimalik kuhugi tagasi tuua, teistmoodi edasi kasutada, kui tarbija seda enam ei vaja? Teisisõnu, kuidas juhtida toote elutsüklit?“
Ka oma olemasolevad tegevused tasub üle vaadata – võibolla käitubki ettevõtja juba mitmes plaanis vastutustundlikult? „Ülimalt oluline on enda vastutustundliku tegevuse praktikaid kommunikeerida,“ rõhutab Pesor. Info peab aga olema ehe ning seotud ettevõtte äriprotsessidega, et see ei muutuks nö rohepesuks.
Pesor rõhutab, et vastutustundlikkuse silti taotlevad tegevused peavad olema tihedalt seotud igapäevaste äriotsustega, toetama firma ärikeskkonda ja seeläbi panustavma ka ühiskonda laiemalt. „Säärased tegevused ei pruugi olla mitte ainult piisavad, vaid ka kriitiliselt vajalikud parema finantstulemuslikkuse saavutamiseks. Kui ettevõte ütleb lihtsalt, et kaks protsenti käibest läheb heategevuseks, siis see ei ole piisav. Ei saa öelda, et meie äritegevusest eraldi on ka mingid moraalsed väärtused ja vastutustundlikkus. Kõik tegevused peavad lähtuma igapäevaotsustest ning mõjutama lisaks tarbijale ka ühiskonda laiemalt.“
Renee Pesori doktoritööga saab tutvuda siin
Doktoriõppe kohta EBSis rohkem infot siin
