Granditaotlusi hindas Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi kümneliikmeline teadusnõukogu koosseisus Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman, Mart Raudsaar, Andrus Raudsalu ja Tarmo Soomere.
Raamatuprojekte esitati 22, grante eraldati 3.
Postimehe Fondi raamatugrandi eesmärk on toetada humanitaar- või ühiskonnateaduste valdkonnas tehtud teadusuuringu tulemuste vormistamist eestikeelse monograafiana. Monograafia peaks kõnetama laiemat lugejaskonda ning olema tähenduslik ja oluline Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule 21. sajandi globaliseerunud maailmas.
„Kas Eesti PISA on viltu?“ käsitleb Eesti hariduse lugu poliitika- ja sotsiaalteaduste vaatenurgast, toetudes andmeanalüüsile. Tänane Postimees (29.03.2021) tutvustab projekti lähemalt:
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbiviidav ülemaailmne rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm PISA on elevust tekitanud juba pea kaks kümnendit. Kui PISA algne idee seisnes paljuski maailma rikkamate ja arenenumate mõõduvõtus, siis hiljuti on pikalt triumfeerinud Soome ja Kagu-Aasia tippude kõrvale tõusnud ka Eesti.
Veelgi enam, Eesti PISA edu ei ole osutunud ajutiseks sähvatuseks, vaid Eesti haridusnäitajad on pidevalt kõrgemale rühkinud, ja seda alates esimesest mõõtmisest 2006. aastal. Samasugust edulugu on kinnitanud ka mitmed teised rahvusvahelised võrdlusuuringud, näiteks kodanikuhariduses ja finantskirjaoskuses. Kas Eesti on sarnaselt Soomega kujunemas mässajaks, kes seab OECD antud hariduse tulemuslikkuspööret lubavad konkurentsipoliitikad kahtluse alla ja eirab eneseteadlikult neid soovitusi? Või vastupidi, Eestist on saamas vastava haridustõhususe pailaps?
Loe pikemalt siit.
