Milline juhtimisstiil teeb inimeste kaasamisel ja voolavuse vähendamisel imesid?

Merle Kiur

EBSi podcasti Satelliit värskes episoodis räägivad juhtimis-coach’id Merle Viirmaa ning Kiur Lootus juhtimisstiilist, mis on inimesekesksete juhtimisstiilide seas kõige inimesekesksem, aidates tõsta organisatsioonides inimeste kaasatust 50%-ni ja vähendades oluliselt kaadrivoolavust. Juttu tuleb sellestki, miks see juhtimisstiil on just julgetele juhtidele.

 

„Mulle meenub üks vestlus coaching’u ruumist, kus ma olin kliendi rollis ja kui ma joonistasin coach’i palvel tahvlile oma tiimi – nii olemasolevaid kui puuduvaid inimesi, suhteid nende vahel –, milline uus taipamine tuli sellest, kui ma selle pildiga valmis sain. See on selline mõtlemisruumi küsimus – kui teine pool sind kuulab, võib-olla kuskil ka midagi küsib,“ kirjeldab juhtimis-coach ja EBSi coaching’u programmide õppejõud Merle Viirmaa Satelliidi 32. episoodis üht võimestavat vestlust, mis tal neli aastat tagasi oli, kui ta sai endale uues organisatsioonis uue meeskonna.

 

Kiur Lootuse sõnul aitas tal samuti uue suuna elus leida vestlus inimesega, kes kasutas coaching’u meetodeid. „Me tihti jääme kinni oma sundmõtetesse või ratastesse ja see on hea, kui keegi suudab avardada seda vaadet uuesti,“ põhjendab ta. Lootus toob välja, et just coachiv juhtimine on väga inimesekeskne, seal lähtutakse sellest, mis on meie eripärad inimestena. „Personaalsus on oluline,“ märgib juhtimis-coach. Kuigi seda toetavad palju coaching tehnikad, ei tohiks seda coaching'uga sassi ajada.

 

„Otsene juht ei saa oma meeskonnas ikkagi coach olla – ta küll kasutab neid tehnikaid, ta püüab samamoodi avada seda potentsiaali, aga rõhuasetus on inimese arengul eelkõige,“ märgib Lootus. Viirmaa lisab, et coachiv juhtimine on inimesekesksetest juhtimisstiilidest kõige inimesekeskne. „Iseenesest inimese fookusse seadmisel ei ole midagi uut, aga tulemuse saavutamisel keskendutakse mitte ainult professionaalsele arengule, vaid minnakse rohkem sügavamale – toetatakse inimese isiklikku arengut, rõhuga tema enda eesmärkide saavutamisel,“ märgib ta.

 

Mis saab aga siis, kui inimese isiklikud eesmärgid ei ühti ettevõte või organisatsiooni eesmärkidega? „Ideaalpildis on oluline, et inimeste eesmärgid läheks selle organisatsiooni eesmärkidega kokku. Kui need on aga vastuolus omavahel, siis tõenäoliselt see inimene pikas plaanis ei olegi sinna organisatsiooni sobiv inimene – varem või hiljem põleb ta läbi ja see ei ole organisatsiooni huvides, mistõttu on väga okei, kui inimene saab oma arenguetapis aru, et see organisatsioon ei ole talle,“ räägib Kiur Lootus.

 

Merle Viirmaa sõnul on ka mõõdetud neid ettevõtteid, kus coachivat juhtimist rakendatakse ning nende puhul on välja toodud, et see aitab töötajate kaasatust olulisel määral tõsta – see võib küündida 50%-ni – ja kaadrivoolavus on oluliselt väiksem. „Võib öelda, et see on selline juhtimisstiil, mis on julgetele inimestele, sest see on juhi osas väga nõudlik ja eeldab kohanemist määramatusega," ütleb Viirmaa. "See juht, kes väga kramplikult tahab oma rollist kinni hoida, võib-olla pelgab seda stiili,“ lisab Kiur Lootus. 

 

Ka rõhutab ta, et kuigi tihti arvatakse, et coaching või coachiv juhtimine on väga pehme juhtimisstiil ja keskendub inimese käe hoidmisele, siis seda ta kindlasti pole. „Vastupidi, ta võib olla ka väga jõuline juhtimine – selle eesmärk on õppida inimest tunda ja juhtida teda läbi selle sinna, mis mõjub talle hästi,“ märgib juhtimis-coach.

 

Miks peaks aga igaüks oskama kasutada coachivaid meetodeid suhtluses, millist liiki ettevõtted Eestis ja maailmas on hakanud coachivat juhtimist kasutama ning miks lähevad just need juhid tööturul üha enam hinda, kes oskavad seda juhtimisstiili rakendada – kõigest sellest EBSi podcasti värskeimas episoodis juttu tulebki.
 

 

Merle Viirmaa soovitused:

  • Raamat: Nancy Kline "Time to think"
  • Juhtimisnõuanne: Tegele eneseteadlikkuse kasvatamisega ja aita tõsta ka oma inimeste eneseteadlikkust!
  • Isiklik arenguväljakutse: Fookuse seadmine, tegevuste nimekirja vähendamine

Kiur Lootuse soovitused:

  • Raamat: Eric Schmidt, Jonathan Rosenberg, Alan Eagle "Triljoni dollari coach"
  • Juhtimisnõuanne: 
    • 1. Ole elevant, mitte jõehobu- kõrvad on olulisemad kui suur suu.
    • 2. Oma meeskonnas räägi viimasena
  • Isiklik arenguväljakutse: Kannatlikkus

EBSi podcasti Satelliit 32. saadet saab kuulata Youtube’is, Spotify’s ja Apple Podcasts’is.

Varasemalt avaldatud saateid saab kuulata siit: https://ebs.ee/ebs-podcast

 

Merle Viirmaa on 20 aastat töötanud Eesti suurimate meediaettevõtete juhatustes ning tema peamised vastutusvaldkonnad on olnud strateegia, arendus ja turundus. Ta on juhtinud strateegilisi muudatusi, kaasajastanud ja uuendanud meediaettevõtete ärimudeleid ning töötanud välja mitme ettevõtte turundusstrateegia. Täna töötab Merle juhtimis-coach'i ja -konsultandi ning õppejõuna. Ta on EBSi coachingu programmide õppejõud ning turundusjuhi arenguprogrammi ja coachiiva juhtimisstiili meistriklassi juhtivõppejõud. Merle lööb kaasa ka EBS Executive Coaching Centre töös.

 

Kiur Lootus omab 20 aasta pikkust ettevõtluskogemust, millest esimesed aastad möödusid pereettevõtet üles ehitades. Hiljem on ta mitmete ettevõtete ja organisatsioonide asutamise ja käivitamise juures kandnud erinevaid juhtivaid rolle. Peamiselt on ta tegutsenud ehitussektoris Eestis ja Põhjamaades. Täna annab Kiur Lootus oma panuse juhtimis- ja ettevõtluskultuuri parandusse läbi juhtimis-coaching'u, koolituste ja erialaliidu eestvedamise. Kiur on ka koos Merlega coachiiva juhtimisstiili meistriklassi üks loojatest ja programmijuhtidest.